Alli Vӓhi sündis 2. augustil 1924 Punda talus, Harglas, Taheva khl. Valgamaal. Ta isa oli Ferdinand Julius Kaar ja ema Anna Rosalie Kaar. Tal olid õde (Õie) ja vend (Heldur). Alli õppis majandust Tartu Ülikoolis aastatel 1942/43, aga olud sundisid teda pagulasteekonnale, esiteks Saksamaale 1944.a., siis Inglismaale 1947. ja edasi Kanadasse 1952. aastal. Alli põgenes üksinda ja pidi end igas riigis omal jõul lӓbi lööma. Ta jӓtkas õpinguid Toronto Ülikoolis ja lõpetas selle psühholoogia alal 1964.a. Aastal 1965 saavutas Alli Ontario Haridusministeeriumi alalise keskkooli õpetaja tunnistuse inglise keele ja kirjanduse, ajaloo ja ärinduse aladel (Permanent High School Teacher’s Certificate). Ta töötas keskkooli õpetajana kuni pensionile minekuni.
Alli abiellus 1964.a. Ernst Vähiga, keda ta kohtas tennisevõistlustel. Alli ja Ernst olid Toronto Lawn Tennis Klubi liikmed; Alli oli seal liige 50 aastat ja ta valiti 2010.a. auliikmeks. Nad olid võitnud mitmeid trofeesid nii üksik- kui ka paarismängus. Nad said medali tennises Balti olümpiamängudelt Clevelandis paarismängus.
Ernst Vähi sündis 29. mӓrtsil 1923 Röas, Türi khl. Jӓrvamaal. Ta lõpetas Paide Gümnaasiumi. Pagulasteekond viis teda Saksamaa laagritesse, kus ta õpetas 6. klassi õpilastele inglise keelt. Ta emigreerus Kanadasse 1951.a., esialgu Hamiltoni ja siis Torontosse. Seejӓrel lӓks ta Ameerika Ühendriikidesse ja õppis viis aastat California Ülikoolis Berkeley’s arhitektuuri, mille järel töötas Torontos arhitektuuribüroos Marani & Morris 26 aastat. 1991.a. Eesti Kultuuripӓrandi Klubi intervjuus Aksela Lokkile meenutas Ernst oma köitvaid õpikogemusi Berkeley’s, kuid ka pidevaid rahalisi raskusi, mis tal välisüliõpilase ja pagulasena tuli taluda. Ilmselt innustas just see kogemus neid looma selle stipendiumifondi.
Peale tennise oli Allil ja Ernstil veel kolm suurt huviala: muusika, kunst ja teater. Alli õppis laulmist Kuninglikus Muusika Konservatooriumis. Ta laulis „Estonia“ kooris, akadeemilises segakooris „Ööbik“ ja Peetri kiriku kooris „Cantate Domino“. Ta osales ka mitmes operetilavastuses, näiteks „Kuninglik seiklus“ (1976) ja „Kaluri neiu“ (ESTO84 raames). Ernst õppis graafikat 1942.a. Tallinna Kunsti Instituudis. Ernst esines Tallinna Vӓikese Teatri nӓidendis „Hannibal“ (1942) mitmel etendusel ning ka August Mӓlgu „Tӓhe valitsuses“ Torontos. Ernst ja Alli jagasid huvi teatri vastu ja esinesid aeg-ajalt koos lavastustes ja kirjandusõhtutel.
Meie moto „Viime kokku võimalused ja unistused“ saab kinnituseks juurde veel ühe väga hea elulise näite. Tänu sellistele annetustele ja pärandustele on Tartu Ülikooli Sihtasutuse kaudu aastate jooksul välja antud iga aasta kümneid stipendiume üliõpilastele ja noorteadlastele.
Tartu Ülikooli Sihtasutus, kes teeb Tartu Ülikooli fondiga koostööd stipendiumide väljaandmisel, ühineb siiraste tänusõnadega. On ühtaegu liigutav ja auväärne näha, et Tartu Ülikooli kunagised üliõpilased kannavad oma alma mater’it kogu elu südames ning usaldavad oma elutöö vilja tulevaste põlvkondade toetamiseks. See ja iga pärandus, mis suunatakse üliõpilaste stipendiumideks, loob väärtusliku silla mineviku ja tuleviku vahel, aidates andekatel noortel oma unistusi teoks teha ning kandes edasi annetaja väärtusi ja pärandit. Meie moto „Viime kokku võimalused ja unistused“ saab kinnituseks juurde veel ühe väga hea elulise näite. Tänu sellistele annetustele ja pärandustele on Tartu Ülikooli Sihtasutuse kaudu aastate jooksul välja antud iga aasta kümneid stipendiume üliõpilastele ja noorteadlastele.
Ernst suri 6. novembril 2016 Torontos. Ta kuulus Korp! Sakalasse. Alli lahkus meie seast 10. oktoobril 2024 Torontos. Tema kuulus ENÜSi. TÜF direktorid soovivad avaldada südamlikku tänu nende helde toetuse eest sellele stipendiumile, mis pakub rahalist tuge paljudele Tartu Ülikooli Eesti üliõpilastele ja teadlastele veel aastakümneid.
Tӓnukirja koostas prof. Mihkel Tombak koos Leelo Muruga Tartu Ülikooli Sihtasutusest ja ENÜSi abiga
