Kohalikule eesti baptistikoguduse liikmeskonnale ja neile, kes on osa saanud viimastel aastatel baptistikoguduse jõulukontsertidest, on Timo hästi teada. Eesti Elu lugejatele laiemalt on ta tuttav regulaarse kirjutajana rubriigis ,,Mõte pühapäevaks“ ja tutvustasime teda septembris 2021 Eesti Elu rubriigis ,,Nädala portree“.
Suurteose ,,Jumala Tall“ esiettekande eel on paslik tutvust uuendada, sestap palusime Timol rääkida lähemalt endast, aga ka esiettekandele tulevast muusikalisest suurteosest.
Kus ja millega tegeled? Kui kaua oled Toronto baptistikogduse koguduse pastor olnud? Kuidas Sinu koostöö siinse kogudusega alguse sai?
Kõige pikemalt olen erinevate töökohustuste juures olnud koolis õpetaja. Sellele järgneb pastoritöö, kuigi enamasti on see olnud vabatahtlik töö.
Aastal 2020 alustasin tööd Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastorina. Olin lapsepõlves näinud ilusaid pilte Torontost, CN-Towerist, Niagara kosest… See oli nagu muinasjutumaa minu jaoks. Esimene kontakt TEBK-ga oli 2009. a, kui kogudus kutsus meie pereansamblit Torontosse koguduse 60. aastapäeva konverentsile laulma. See oli väga eriline kogemus ja võimalus meie pere jaoks. Külastasime kogudust ka 10 aastat hiljem ja järgmine kutse oli juba tulla aastaks Torontosse pastoriks. See tuli suure üllatusena ja alguses tundus, et see on mõeldamatu, kuid 2020.a sügisel olime abikaasa ja pojaga Torontos.
Meie Torontosse tulemine sattus kõige karmimasse koroonaaega ja nii polnud aasta Torontos päris see, mida ette kujutasime, aga siiski oli see väga eriline aeg ja oleme selle eest väga tänulikud. Kahju lihtsalt, et kontakt kogukonnaga jäi ühiskonna suletuse tõttu väga napiks. Järgnevad aastad olen töötanud distantsilt. Suurema osa aastast valmistan virtuaal-jumalateenistusi Eestist, kuid viis korda aastas toimuvad teenistused kohapeal – kirikus Broadview tänaval.
“Ma ei pea ennast suureks heliloojaks. Pigem lihtsaks laulvaks luuletajaks. Olen väga tekstipõhine inimene. Püüan enda jaoks kõnekat mõtet ja teksti esitada muusikalises vormis.”
(Timo Lige)
Eestis töötan Hiiumaa Gümnaasiumis muusikaõpetajana. Pastori- ja õpetajatöö kõrval olen töötanud – ja väikesel määral töötan tänaseni – ka raadios. Meediatöö on mulle tänini väga südamelähedane.
Kõik mainitud ametid on aga ühel või teisel moel seotud muusikaga, mida pean enda elu kutseks. Ma ei pea ennast suureks heliloojaks. Pigem lihtsaks laulvaks luuletajaks. Olen väga tekstipõhine inimene. Püüan enda jaoks kõnekat mõtet ja teksti esitada muusikalises vormis.
Milline on Sinu muusikaline tagapõhi? Millal hakkasid rohkem huvi tundma ja esitama kristlikku muusikat? Mis on Sinu esimene looming? Kuidas leiad tekstid lisaks Sinu oma loomingule?
Minu esimene mälestus seoses muusikaga on ajast, kui olin nelja-aastane ja tädi küsis mu käest: ,,Kas sa laulad ka juba?“ Ma olevat selle peale vastanud, et laulan küll, aga veel ise laule ei tee. Ei läinud palju aega, kui juba lõin laule ka.
Meenub veel üks veidi arusaamatu seik meie kodust, kui meie majja toodi suure veoauto pealt üks imelik pill. See oli klaver. Täiesti uus tšehhi päritolu ,,Petrof“. Olin siis vist kuueaastane. Sel hetkel ei saanud ma üldse aru, mis see on ja miks see meile toodi. See oli mu vanaisa pärandus mulle. Mõne aja pärast viis ema mind ühte halli majja, kus pidin laulma ühe laulu ja selles hallis majas, mis osutus lastemuusikakooliks, õppisin ma järgmised 9 aastat. Hiljem õppisin Georg Otsa nimelises muusikakoolis muusikateooriat ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikaõpetaja eriala.
Minu esimesed laulud sündisid umbes 11-12 aastaselt. Meil oli koguduse noortega ansambel, millele hakkasin laule looma. Algul tuntud Eesti kristlike luuletajate tekstidele – Peeter Sink, Laine Sundja, Silvi-Astrid Mickelin…. Nii mõnegi luuletuse, mille viisistasin, leidsin ka Torontos väljaantud kristlikust ajakirjast ,,Usurändur“. Praegu kirjutan peaaegu eranditult enda tekstidele. Minu jaoks on oluline, et sõnum, mida edastan, oleks minu enda seest kasvanud ja läbitunnetatud. Kuna olen kasvanud kristlikus kodus ja veetnud suurema osa elust kristlikus kultuuriruumis, siis on küllaltki loomulik, et valdav osa minu loomingust on kristlik. Arvan, et ma ei oskaks õnnetust armastusest väga laule luua. Võib-olla sellepärast, et ma pole seda kogenud. Aga laulan oma suhtest Jumalaga ja elust läbi kristliku maailmavaate. Laulan sellest, mida mõtlen, mida usun, milles kahtlen, mida elan ja kogen.
“Olen varasemalt andnud välja mitmeid albumeid, mis on seotud kannatusaja ja ülestõusmispühadega. Sel korral oli mõttes just Toronto kogudus, Suure Reede teenistus ning inimesed, kes potentsiaalselt võiks seda teost esitada.”
(Timo Lige)
Kuidas sündis ,,Jumala Tall“, kui kaua selle valmimine aega võttis? Mis on selle alustekst (kas Sinu omalooming või kasutad olemasolevaid vaimulikke tekste)?
Kantaat ,,Jumala Tall“ sündis suuresti eelmise Toronto külastuse ajal selle aasta jaanuaris. Eks erinevad kirikupühad – jõulud, ülestõusmispühad – kõnetavad alati kristlikke loojaid. On ju paljude suuremate heliloojate loomingus passioone, magnifikaate või jõuluoratooriume. Olen varasemalt andnud välja mitmeid albumeid, mis on seotud kannatusaja ja ülestõusmispühadega. Sel korral oli mõttes just Toronto kogudus, Suure Reede teenistus ning inimesed, kes potentsiaalselt võiks seda teost esitada. Tegu on omamoodi liturgilise muusikaga, kus sooloosad vahelduvad kooslaulmistega ja muusika vaheldub Piibli tekstidega. Teose tekstide aluseks on Piibli kirjakohad, mis kirjeldavad Kristuse kannatuslugu. Väljend ,,Jumala Tall“ tuleb prohvet Jesajalt, kes kirjeldab tulevat Messiat, kes on kui ohvritall, kes viiakse tappa ja kes kannab ära maailma patud. Jesaja viitab vanatestamentlikule ohvriteenistusele, kus inimeste pattude eest ohverdati süütu tall. Nüüd astus ohvritalle rolli Jumala Poeg ise. Kui Ristija Johannes nägi Jordani jõe ääres Jeesust, ütles ta sealviibijatele: ,,Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patud!“ Ladina keeles on Jumala Tall Agnus Dei, mis on ka ühe missa ordinaariumi osa nimetus.
Kes seda kantaati Torontos esitavad? Kes on siinpool olnud Sinu abilisteks ettekande ettevalmistamisel?
Teost kirjutades oli eeskätt mõttes koguduse segakoor, kuhu on suuremate laulmiste puhul appi tulnud ka sõbrad väljastpoolt kogudust. Loodame selgi korral teiste eesti koguduste ja kooride lauljate abile.
Kuna meil on eesõigus jagada kirikut Toronto Christ Churchiga, siis juba jõulude ajal tegime koostööd sealses koguduses kaasa teeniva eesti juurtega suurepärase tšellisti Alan Medriga. Nii on ka ,,Jumala Tall“ kirjutatud koorile, solistidele, tšellole ja flöödile. Flööti mängib Alani abikaasa Chantal, kes on väga hea flötist. Nii nagu kogu meie koguduse elu, nii ka selle teose esitamisega seonduvaid praktilisi küsimusi on lahendanud koguduse töö koordinaator Marika Wilbiks ja koguduse juhatuse esimees Paul Wilbiks.
Millised on ootused seoses teose ettekandega?
Loomulikult loodan, et ettekanne õnnestuks ja me jõuaksime teose lühikese harjutamisajaga selgeks saada. Teiseks loodan, et 18. aprillil kell 5 on Broadview tänava kirikus inimesi, kellele seda teost ette kanda. Kolmandaks loodan ja palun, et see õhtu oleks sügavalt puudutav ja et keegi ei lahkuks kontserdilt sellisena, nagu ta sinna tuli. Mõtlen nii esitajaid kui kuulajaid.
Minu meelest on muusika loodud selleks, et meid paremateks inimesteks muuta. Ehk on nii ka selle teosega, kui me vaatame koos Jeesusele ja tema teekonnale.
Timo Ligega vestles Kai Kiilaspea
