Aga see teine tõbi on palju ullem ja salakavalam. See on see Prüsseli viirus, mis mõjub inimese mõistusele. Et Eestimaale akatasse nüid musti moslemi usulisi sisse vedama, on ull küllalt, aga see pole veel see kõige irmsam asi. Nende tulekuga käib koos üks isevärki aigus, mida ei saagi arstida, sest sellele on pantud ilus kõlav nimi – inimõigused. Inimõigused on sõnaraamatu perra peris ilusad asjad, aga kui need Eestimaa põlise elaniku kohta ei kehti, siis nad enam nii ilusad ei ole. Moslemitel on oma usk, mis käseb naisterahval näolapi kõvaste kinni katta, ülejäänd ihust kõnelemata. Kas selle kaetud näo varjus on ültse naisterahvas, vaid pistuli ja kranaadiga meessoost terrurist, seda eestlane kontrollida ei tohi. Ja lühikese kleidiga eesti naisterahva vägistab sisserännand mees ära. Eesti kohus talle pea ei akka, sest Allah on talle juba andeks and.
Meie pagesime kah omal ajal Eestimaalt ära ja püitsime igal maal oma eesti keelt ja kombeid alles oida, aga mõnes asjas tuli ikke järgi anda. Kes Inglismaale sattus, see pidi akkama vasakut teeserva pidi sõitma, ei teind meie pärast keski seadusi ümber. Araabia maadel ei tehtud kah meie auks viinapoodisi lahti. Kui ise laari samagonni tegid ja vahele jäid, olid vangirauad karanteeritud.
Kes Eestimaal vähegi Prüsseli poole on kõõritand, sel on talumehetolk peast pühitud ja laulab nende laulu, muidu on kõrge koht ja veel kõrgem palk vett vedama läind. Ma alguses olin mures, et selle seakatku pärast Eestimaal sel aastal jõuluks verivorsti ei saa. Aga nüid paistab, et jõulusi ei tulegi, see võib moslemisi solvata.
Kargu Karla