Mis tõi Sind perega Torontosse? Kas see oli esmakordne reis siia linna ja millised on muljed?
Torontosse tõi meid perepuhkus, lähedased sõbrad ning armas sugulane. Kanada oli me soovide nimekirjas juba pikalt ning otsus külastada Torontot küpses juba mitu head aastat tagasi. Minule ja lastele on see reis esmakordne, abikaasa on Kanadat külastanud varemgi.
Muljed on olnud siiani väga rikastavad. Veetsime nädala looduse keskel Stoney Lake piirkonnas, kus kohtas nii kotkaid kui vesikilpkonni. Ülejäänud aeg on olnud Toronto ümbruses, mis on meile väga meeldinud. Suur-Toronto piirkonnas elab pea et sama palju rahvast kui kogu Šveitsis. Meid üllatas pilvelõhkujate küllus, aga ka tänaval elavate inimeste rohkus. Käisime läbi enamus n-ö kohustuslikke vaatamisväärsusi, alates kunstimuuseumist, CN Tower’i ja Distillery District’ini, aga jõudsime käia ka Niagara kosel ning selle läheduses olevas liblikate kasvuaias, mis oli meie pere jaoks täielik highlight. Muidugi ei saanud külastamata jätta ka ehitusfaasis olevat KESKUSt. Maikuus toimunud globaalsete eestlaste virtuaalfoorumil rääkis Ellen Valter KESKUSest nii huvitavalt ja kohtusin temaga põgusalt peale seda ka Tallinnas, kus ta soovitas KESKUSe ehitust kindlasti kaemas käia, kui oleme Torontos. Üsna spontaansest tervitusest Tartu College’is Torontos saigi väga soe vastuvõtt ja muljete vahetamine. Väga vahva oli kohtuda ka Eesti Elu toimetusega. Lugesin puhkuse ajal läbi mitme kuu Eesti Elu väljaanded. Eestlased toimetavad siin nii aktiivselt!
Šveitsi eestlastest pole just palju kuulda, ometi on rõõm tõdeda, et teil tegutseb Eesti Selts, mille president olid aastatel 2013-19. Palun räägi natuke teie seltsi tegevusest.
Šveitsi Eesti Selts (SES) tähistas mullu oma 70. juubelit (eestiselts.ch). Koos tähistatakse jõule, jaanipäeva, vabariigi aastapäeva ja taasiseseisvumispäeva. Regulaarselt käivad koos Laste ja Noorte klubi Zürichis, koorid ning kirjandussalong Bernis. Aasta jooksul toimub ka mitmeid teisi põnevaid tegevusi. Näiteks käis juunis lastel külas St. Galleni Katharinen raamatukogus, kus on Eesti lasteraamatute kogu, kirjanik Andrus Kivirähk, ja kirjandussalongis Marju Kõivupuu. Septembris tuleb seltsile külla dirigent-helilooja Pärt Uusberg ja aasta lõpu poole veedame suusa-nädalavahetuse Šveitsi kõrgeimas mägiorus, Silvaplanas. Tänavu kevadel alustas Meribeli eestvedamisel tegevust ka mudilaskoor ning suur unistus on näha šveitsi-eesti mudilasi tuleva aasta laulupeol. Tänast seltsi veavad eest ülimalt toredad Meribel Hagen ja Annika Fibbioli oma tiimiga.
Kui palju elab Šveitsis eestlasi, ja kui paljud neist on aktiivsed otsima kaasmaalastega seltsitegevust?
Ajalooliselt pole eestlasi Šveitsis olnud väga palju, võrreldes näiteks Kanada, Rootsi või Saksamaaga. Kui veel 10 aastat tagasi oli eestlasi Šveitsis 600 kandis, siis täna on meid u 1200 ringis, neist mitmed on tähtajalised olijad (tähtajalised töölepingud, doktorandid jne). Seltsi püsivaid liikmeid on umbes 80 peret, aga palju on ka neid, kes löövad seltsi tegemistes kaasa pisteliselt. Eesti kogukond Šveitsis on väga tore ja kokkuhoidev.
Meil on muidugi ka see luksus, et Zürichi Tonhalle orkestri peadirigent on Paavo Järvi ning klassikalise muusika lembelised eestlased saavad omavahel kokku kontserdite eel või järel.
Šveitsis on tasapisi kasvanud ka eestlaste business community; ning kui Zürichis astus ametisse uus aukonsul Michael Reiss von Filski, sai aastal 2022 alus pandud ka Eesti Kaubanduskojale Šveitsis.
Eestit tuntakse Šveitsis väga hästi oma digiriigi kuvandi poolest ning pole juba ammu kohanud inimest, kes Eestist midagi ei teaks või arvaks, et tegu on Ida-Euroopa maaga. Oleme ikka Põhja-Euroopas.
(Mirjam Loertscher)
Palun räägi natuke oma tööst Eesti Kaubanduskoja Šveitsi asepresidendina ja Eesti välisministeeriumi majandusnõunikuna Šveitsis.
Majandusnõunikuna on mu peamiseks rolliks toetada Eesti ettevõtete eksporti Šveitsi, leida Šveitsist investeeringuid Eestisse, toetada institutsioonide vahelisi koostöid, Eesti firmade osalemist ÜRO hangetes ning üldisemalt toetada Eesti maine kujundamist Šveitsis. Ehk siis majanduskeeles rääkides püüan maksimeerida Eesti majanduse kasvu toetavaid, majandust ja riiki rikkamaks tegevaid rahavoogusid ja tegevusi. Kaubanduskojas olen olnud kaasasutaja ja juhatuse liikme rollis, ligi kaks aastat. Koja eesmärgiks on luua jätkusuutlik šveitsi-eesti business network, mis toetaks äritegevust ja -suhete loomist Eestis, Šveitsis ja Liechtensteinis (estonianchamber.ch). Koja juhatusse kuulub liikmeid nii Eestist kui Šveitsist. Eriliselt hea meel on näha koja liikmete seas üha rohkem Eesti ekspordi ettevõtteid, kes on huvitatud Šveitsi turust, aga ka ärimeelseid eestlasi Šveitsis. Eesti koda on osa Nordic chambers business community’st. Eestit tuntakse Šveitsis väga hästi oma digiriigi kuvandi poolest ning pole juba ammu kohanud inimest, kes Eestist midagi ei teaks või arvaks, et tegu on Ida-Euroopa maaga. Oleme ikka Põhja-Euroopas.
Kui kaua oled Šveitsis elanud ja kuidas sinna riiki elama sattusid?
Tulin Šveitsi vahetusõpilaseks 24 aastat tagasi. Õppisin tol ajal Soome kõrgkoolis majandust. Hiljem tulin kindlustussektorisse praktikale ning siis pakuti püsivat töökohta. Elasime perega vahepeal 3 aastat Iirimaal ja hiljem aasta Eestis, kus tegin majandusala magistrikraadi TÜs. Aga nüüd oleme juba üle 10 aasta elanud püsivalt saksakeelses Šveitsis, kohe Zürichi külje all.
Kus kandist Sa Eestist oled pärit ja kas oled ka kodukohaga veel seotud?
Olen pärit Baltikumi kõrgeimast tipust – Rõugest. Eks see teeb ikka šveitslastele nalja, kui ütlen, et see tähendab 318 meetrit, arvestades, et Šveitsis leidub vähe neid paiku, mis asuvad nii madalal.
Kodukohaga olen endiselt väga tihedalt seotud. Seal on me pere suvekodu ja lähedased sõbrad. Eestis käime igal aastal, mõnikord isegi mitu korda ja seal käies tunneme end väga hoituna.
