Katariina on pärit Tallinnast, aga õpingud ja töö on viinud teda teistesse linnadesse: ta lõpetas Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika eriala ning kolis seejärel Tartusse, kus lõpetas magistrantuuri folkloristika alal. Tema töökohaks sai Heino Elleri Muusikakool, kus ta on andnud nii flöödi- kui teisi muusikatunde, mille seas hiiu kannel ja parmupill, aga ka õpetanud noodistamist ja pärimuslugu.
Torontosse saabus ta pärast jõule, saades praktikavõimaluse Erasmuse programmi kaudu, mida ta teeb Väliseesti Muuseumis (VEMU). Ta on mitme kuu jooksul töötanud arhiivis, kuulanud nii Eestist saadetud kui siin salvestatud kassette ja neid kirjeldanud. Samuti on ta seotud maikuus toimuva Estonian Music Week’i korraldamisega.
Katariina elukaaslane on Kanadast Prince Edward Island’ilt pärit, aga juba üle kümne aasta Torontos elav muusik Alan Mackie, kellega ta kohtus 2019.a. Prantsusmaal muusikapedagoogika koolitusel. Järgnevad aastad tõid Katariinat mitmel korral Torontosse ja Alanit Eestisse, nii on kahe mandri vahel kulgenud nende senine ühine muusikaline ja elutee.
Nendel on oma bänd Hypnosis Negative, mis tegutseb nii Euroopas kui Kanadas. Ansambli põhituumik on Katariina (flööt, parmupill) ja Alan (viiul), lisaks kuuluvad nende bändi Eestis Tõnis Kirsipu (löökpillid) ja Katariina vend Mattias Tirmaste (basskitarr) ning Kanadas Steven Foster (löökpillid) ja Jaron Freeman-Fox (elektribanjo). Nendel on olnud Kanadas mitmeid esinemisi nii üritustel kui tantsuklubides, kaasa arvatud Eesti Vabariigi aastapäeval Torontos ning Eesti koolis.
Teine bänd, kus Katariina Eestis laulab, kannab nime Lonitseera, mis on selle kunstilise juhi Kaisa Kuslapuu autoriloomingu ansambel. Bändi debüütalbum ,,Tapeet“ (2022) pälvis 2023.a. Eesti Muusikaauhindadel aasta autorilaulualbumi tiitli.
Kolmandaks mängib Katariina ansamblis Kuula Hetke, mis on flöödiduo koos Kärt Pihlapiga.
Samuti mängib/laulab Katariina Tšiilist pärit laulukirjutaja Tomás del Real’i bändis.
On palju muusikuid, kes soovivad tegeleda omale südamelähedase muusikaga – Katariina sõnul on tore, et saame oma kultuuri jagada ja teiste kohta õppida – maailm on siis palju värvilisem.
Pluss kõigele eelnevale lisaks veel sooloprojekt – album Tule Lill Tudu, mis sisaldab vilepillilugusid ja on seotud Katariina magistriõpingutega, olles nende lõpuprojektiks (2024). Selle valmistamiseks otsis ta Kirjandusmuuseumi kogudest üles erinevate puhkpillide repertuaare ja tegi neist seaded flöödile, dokumenteerides kogu protsessi. Projekt kirjeldas, mida tänapäeva pärimusmuusiku töö endast kujutab, mis on stiilne jne.
Pärimusmuusika on praegu Eestis väga populaarne, see on erilise hoo sisse saanud viimase 30 aasta jooksul. Seda hakati 1990-ndate aastate algul õpetama Viljandi Kultuuriakadeemias ning sündis Viljandi Pärimusmuuska Festival. On palju muusikuid, kes soovivad tegeleda omale südamelähedase muusikaga – Katariina sõnul on tore, et saame oma kultuuri jagada ja teiste kohta õppida – maailm on siis palju värvilisem.
Meie jutuajamisele järgneval päeval lendas Katariina kuuks ajaks Eestisse, kus ootamas mitmed esinemised: Kuula Hetkega sel reedel (4. aprillil) Tallinn Music Week’il ja Tomás del Real’i ansambliga 24. aprillil Tartu Uues teatris plaadiesitluskontsert. Siis tuleb ta tagasi Torontosse, kus ootamas Estonian Music Week ja VEMU. Suvel taas Eestisse ning sügisel tagasi tööle muusikakooli, millest on selleks semestriks paus.
On aga väga võimalik, et ka tulevikus võib Katariinat näha siin-seal Torontos jalgrattaga ringi tuiskamas.
