Arhiivis tegelevad nad isikukogude korrastamise ja kirjeldamisega, Astri hoole all on Tönu Parmingu ning Ermol Ilmar ja Vaike Külveti isikuarhiivid, milles jätkub hulk põnevat avastamist nii arhivaaridele endile kui kindlasti tulevikus uurijatele.
Möödunud aastal sai korda Rahvusarhiivi abiga mastaapne ja oluline Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kogu, mida mitu inimest mitme aasta jooksul korrastasid. Kuid Eesti kolleegide korrastatud kogude nimekiri on palju pikem: Elmar Järvesoo, Laine Pant, Juta Ilves, Heino Jõe, Hannes Oja, Lennuväepoiste Klubi Kanadas jmt. Info korrastatud dokumendiarhiivide kohta on kättesaadav andmebaasis AIS. Arhiiviabiprojektid on saanud teoks tänu EV Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahvusarhiivi ja VEMU toetustele.
Laiem üldsus Eestis ei pruugi alati teadvustada väliseestlaste suurt rolli taasiseseisvumisel. Ka arhivaaridele endile oli üllatav kogeda, kuidas hoiti Eesti okupeerimise mittetunnustamise temaatikat alati üleval kohalike poliitikute kaudu, et see läbi nende parlamenti jõuaks…
Mõlemad arhivaarid on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu, mis on väga populaarne. Ka nende endi jaoks pakuvad siinsed väärtuslikud kogud väga palju avastamisväärset – Astri sõnul avaneb näiteks EKNi kogude kaudu hoopis teine vaade sündmustele, kui kodu-Eestist vaadates. Taasiseseisvusajast on saanud lähiajalugu, mille poole nooremad uurijad pöörduvad hoopis teise perspektiiviga. Laiem üldsus Eestis ei pruugi alati teadvustada väliseestlaste suurt rolli taasiseseisvumisel. Ka arhivaaridele endile oli üllatav kogeda, kuidas hoiti Eesti okupeerimise mittetunnustamise temaatikat alati üleval kohalike poliitikute kaudu, et see läbi nende parlamenti jõuaks – siinsete inimeste järjekindlus ja sihikindlus selle raua tagumisel.
Arhivaaride sõnul on VEMU kogud kindlasti väärtuslikuks allikaks ka Kanada ühiskonnale migratsiooniajaloo seisukohast.
