Kui Eesti taasiseseisvudes ilmus Eesti muusikanõukogu (IMC/Unesco) ajakirja „Music in Estonia“ esimene number, oli iseenesestmõistetav, et esikaanel on Tõnu Kaljuste kammerkoori (ametliku nimega Eesti Filharmoonia kammerkoor) foto. Eesti muusikanõukogu oli vabanenud Ida-Euroopa riikidest esimene, kes kohe oma rahvusliku muusikanõukogu asutas ja ka esimene, kes Euroopa ja Maailma muusikanõukogusid ühendavasse, UNESCO tiiva all tegutseva International Music Council (IMC) liikmeks võeti (1992.a). Selle üllitise saatis tollane EMNi sekretär Reet Remmel kõikidele maailma muusikanõukogudele. Üllatusena reageeris sellele isegi tollane IMC/Unesco president Guy Huot isiklikult, kiites nii ajakirja sisu kui kujundust (kunstnik Jaan Saar, toimetaja Sirje Normet). Sellest ajast saadik on rahvusvahelisel muusikaareenil eesti muusika üks vapiloomadest just Tõnu Kaljuste kammerkoor. Koori tegevuse üheks kulminatsioonihetkeks oli GRAMMY auhinna võitmine 2014. aastal (auhind saadi parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest).
Tõnu Kaljuste rajas kammerkoori 1981. aastal oma isa Heino Kaljuste tütarlastekoori „Ellerhein“ lauljate baasil. Meeslauljad võeti vastu konkursi korras. Juba koori esimesed esinemised äratasid suurt tähelepanu, eriti kontserdid Veljo Tormise muusikaga. Siiani on meeles Tormise unustatud rahvaste tsüklist kõlanud „Ingerimaa õhtute“ vapustav esmaesitus, kus soleeris Kaia Urb. Kuna esineti ka kirikutes, halvas seisukorras pühakodade toetuseks, oli Kaljustel ohtlik konflikt tollaste võimudega. Õnneks lausa esinemiskeeluni ei jõutud ja koori edukad esinemised võisid jätkuda – tõusvas joones kuni laulva revolutsioonini, kus 1988. aasta öölaulupidudel oli Tõnu Kaljuste oma kammerkooriga üks liikumapanevatest jõududest. „Eestimaa Laul 1988“ idee tuli psühholoogilt Enno Selirannalt, kes oli õppinud ülikooli kõrval ka legendaarses Panso 7. lennus.
Kõrgetasemelise, unikaalse kõlakultuuriga kammerkoori repertuaaris oli klassika kõrval alati kavas ka eesti muusika. Haruldased olid Veljo Tormise teoste tõlgitsused, Cyrillius Kreegi Reekviemi ettekanne, kaasaegsete eesti heliloojate uudisteoste esmaettekanded (Lepo Sumera „Seenekantaat“ jne). Kui Arvo Pärt võis perestroika tuultes Eestisse tagasi tulla ja tema loomingut lubati siin ka esitada, sai just Kaljuste koor Pärdi oluliseks loomingupartneriks. Kaljuste kutsus oma Nargenfestivali raames ellu ka Pärdi Päevad – populaarse festivali, mille lõppkontsert on igal aastal Arvo Pärdi sünnipäeval 11. septembril.
Tõnu Kaljuste kõrval on koori peadirigentideks olnud Paul Hillier (2001-2007), Daniel Reuss (2008-2013) ja Kaspars Putninš (2014-2021). Kaljuste töötas samal ajal peadirigendina Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori juures, dirigeerides ka tuntud koore ja orkestreid Austraalias, Kanadas ja USA-s. Kammerkoori juubelihooajal kutsuti Tõnu Kaljuste tagasi oma kunagise koori peadirigendiks. See hooaeg tõotab Eesti Filharmoonia kammerkoorile vägagi põnev tulla!
Sirje Vihma-Normet
