Selle nõude eiramine tekitab inimestes tunde, justkui rikuksid nad pidevalt seadust. Nii on siis olukord vastuoluline ja isegi absurdne.
Välisminister Urmas Paet ütles mullu suvel ajalehele Postimees, et kuna Eesti põhiseaduse järgi ei ole nagunii mingit võimalust sünnijärgselt Eesti kodanikult tema kodakondsust ära võtta ning sageli on sellistel inimestel mitme riigi pass, siis oleks hea, kui mujal maailmas elavad Eesti juurtega topeltkodakondsusega inimesed tunneksid vähemalt passi abilgi jätkuvat sidet Eestiga.
Käsitledes sama teemat sel nädalal uudisteportaalile Delfi antud intervjuus (14.01.) nentis Paet taas, et sünnijärgsetele Eesti kodanikele tuleks lubada kahte kodakondsust. See puudutab tema sõnul 1940ndatel kodumaalt lahkunud eestlasi ja nende järeltulijad ja kes elavad nüüd USAs, Kanadas, Austraalias jm, aga ka hilisemal ajal välismaale elama asunuid. Paljud Eesti kodanikud on välisriikides abiellunud; nende seal sündinud lapsed aga nii Eesti kui ka mingi teise riigi kodanikud. „Valitseb olukord, kus tegelik elu on läinud pikkade sammudega edasi ega vasta sellele, mis on kirjas Eesti seadustes,” selgitas minister Paet.
Ka Kodakondsus- ja migratsiooniameti endise juhi Andres Kollisti hinnangul ei ole sünnijärgsete kodanike olukord praegu normaalne. „Seada kahtluse alla, et nende kodakondsus võiks mingil viisil kaduda või nad peaksid selle ära andma või otsustama, oleks põhiseaduse vastane ja teiseks Eesti riigi huvide vastane. Mida rohkem on Eesti riigil sõpru, kes riiki südames kannavad, tahavad siia tulla ja sellega suhteid pidada, seda parem,” põhjendas ta (ETV,15.01.).
On hämmastav, et kui teised Riigikogus esindatud erakonnad on sünnijärgse topeltkodakondsuse poolt, siis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) seda ei toeta, kuid on nõus kaaluma, et inimesele ei antaks kindlat tähtaega, mil ta peab ühe kodakondsuse kasuks otsustama. Põhjenduseks toodi, et mitme kodakondsuse lubamine võib kaasa tuua huvide konflikte. Pole ju saladus, et paljudel naturaliseeritud Eesti kodanikel on samaaegselt taskus ka Vene pass, mida nad kasutavad piiri ületamisel. Kas IRL-i tõrksuse tegelik põhjus on hirm, et venelased võiksid kuritarvitada topeltkodakondsuse võimalust? Kuid naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikud peavad nagunii teisest kodakondsuset loobuma.
Et just Eesti kodakondsus annab väliseestlastele võimaluse tunda end osana oma kodumaast ja rahvast, oleks ilmselt aeg topeltkodakondsus ametlikult seadustada. Loodame, et see tänuväärne idee peatselt ka teostub. Valitsus on seda võimalust juba arutanud ja nüüd oodatakse vastavat analüüsi siseministeeriumilt – kas ja kuidas seda teha.
Elle Puusaag
