Kui peatselt saabuva sündmuse nimetus on jõulukontsert, siis loomulikult tulemegi nautima jõululaule ja mõnegi pala juures isegi kaasa musitseerima. Jõululaulude juurde asub meeskoor kontserdi teises pooles, kui seltskondlikul vaheajal on hõrgutiste maitsmine – lisaks veel kringel ja kohv – uue meeleolu loonud.
Kolmas tähelepanu kiskuv moment kontserdil on Roman Toi looming, mitte ainult helilooja jõuluteemaliste laulude juures, vaid dramaatilises esituses äsjalahkunud Herk Visnapuu sõnadel ,,Me tuleme tuhandest tuulest”. Neid värsiridu on eestlased läänerannikul hakanud kasutama kohalike eesti päevade hüüdlausena; teame ka, et Seattle'i rahvatantsurühm kannab nime ,,Tuhandest tuulest”. Lauluga kontserdil mälestame siis ka luuleandelist arhitekti ja endist Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimeest.
Ühenduses eeloleva üldlaulupeoga, iseloomustaksime nüüd konkreetsemal kujul kolme kontserdil esitatavat meeskoorilaulu. Aleksander Läte ,,Kostke laulud eesti keeles” viib kuulaja tõsises mõttes ja mõistes eesti laulupidude südamikku. Nõudlik, aga hoogne helilooming Martin Lipu teksti alusel on oma helistike muudatustega nagu sümfooniline luule. Poleks ju ime: Läte oli a. 1900 esimese eesti sümfoonia orkestri looja Tartus.
Noore helilooja Pärt Uusbergi (s. 1986) nüansirikas ,,Mis on inimene?” viib kuulaja hoopis teise, sügavamasse mõttemaailma Doris Kareva luulesõnade ja imeilusate akordide saatel.
Kolmas laulupeopala on Gustav Ernesaksa haarav ,,Kutse”, milles voolav tenorisoolo tahaks kanda sõjajärgse kodumaise kuulaja kaugele oma igapäevasest okupatsiooniaja ängistusest. Tenorisoolo kannab ette Kanada ooperikoorist meile südamelähedaseks saanud eesti päritoluga Stephen Bell.
Jõululauludele toob värskust koorijuhi Charles Kipperi loodud helin ,,Pildike Petlemmast”, millele lisab värvi Avo Kittaski meloodiline bariton. Avo ja Stephen ühinevad kava lõpus meeskooriga Adolphe Adam'i ,,O minuit chrétien”‘i eestikeelse versiooni esitusel. Kolmandal solistil – Andres Raudsepal bassirühmast – on ette nähtud laul maailmaruumi tulnukast, kes avastab, et ,,Siin on jõulud.”
Lisaks jõulude ja laulupeo motiividele, rõhutaksime ka põhjamaiseid heliloojaid, keda meeskoor tihti kajastab. Hoogsat avalaulu kuuleme Edvard Griegilt, südamlikku jõulumeloodiat Ilmari Hannikainenilt ja romantiliselt võimsat Oskar Merikanto soololaulu ,,Meri” (Salme Ekbaumi tekst), mida koor esitab Roman Toi meeskoori seades. Siinjuures ei tohi unustada Veljo Tormise regilaulule baseeruvat ,,Jõnkadi, jõnkadi, jõulud tulevad”, mis lõppude lõpuks annabki põhjuse kontserti külastada jõulukuu esimesel päeval.
Andres Raudsepp
