TTC, Toronto busside, allmaaraudtee ja trammide liikumise eest vastutav asutus tähistas arusaadavalt päris pidulikult sündmust, kuna on loota, et uued trammid aitavad leevendada all-linna suuremaid muresid, liiklusummikuid.
Nagu tallinlased, kes suvel pidid kannatama, kui sealseid trammirööpaid asendati ja parandati, tulemusega, et pealinna liiklus oli enam ummikus kui tavaliselt, said möödunud nädalal rõõmustada, et osa tramme asus taas liikuma, loodavad torontolased, et võivad uskuda TTC lubadusi. Kuna Spadinal, nagu St. Clairil on trammil oma sõidurada, kus autod ei tohi sõita, siis on tõesti võimalik, et uued, pikemad ja mugavamad trammid võivad muidu kilukarbi moodi rahvast täis liiklusvahenditele astumist pingevabamaks lubada. Vähemalt nii on lootus – tuleb oodata isikliku sõidukogemuseni.
Trammid, kuigi just lastele huvitavad ühissõidukid, pole eriti praktilised liikumisvahendid suurtes linnades nagu Tallinn ja Toronto. Peamine põhjus on selles, et kui puudub eraldatud rada, siis peab igas peatuses kundede pealevõtmisega või välja astumisega kõrvalreas autoliiklus pidurdama, aeglustades nende liikumiskiirust ja pahatihti tekitades ummikuid, eriti kui nagu Queeni tänaval, kus on tihti näha hulgaliselt kõnnitee äärde pargitud autosid.
Teadagi oli majandusraskustes Ontario pealinnal vaja finantssüsti teistelt valitsuste tasanditelt, et võimaldada uute trammide hankimist. Föderaalne majandusminister Joe Oliver oli pühapäeval kohal, märkimaks esimest uue trammi sõitu ja allakriipsutades Ottawa osatähtsust linnade infrastruktuuri uuendamisel. Oliver rõhutas, et toetus olenes oluliselt föderaalselt bensiini maksulõivu fondist: sealt suunati peaaegu $171 miljonit uute trammide ostmise huvides TTC'le. Ontario valitsus oli isegi heldem – nende majanduslik panus oli peaaegu kaks ja pool korda suurem, mahus $416,3 miljonit. Kuid arusaadavalt on suurim investeerija Toronto linn ise – linna kukrust on lubatud $599,2 mlj dollarit. TTC sõltub teatavasti suurelt piletimüügi rahadest, enam kui ükski teine Põhja-Ameerika ühistranspordi ettevõte.
Uued trammid lubavad ka ratastoolis, kepiga, muid kõndimise abivahendeid vajavatele kundedele mugavat tasapinnalist sisenemist – mitte nagu Tallinnas, kus trammile naljalt vanur või liikumishäiretega inimene ei roni. Samuti mahutavad uued sõiduvahendid 68 inimest rohkem kui need trammid, mida asendatakse. Kavas on aastaks 2019 kõik vanemad trammid „pensionile” viia, uusi tramme on kokku tellitud 2013 tükki. TTC andmetel on uued trammid ka turvalisemad, vaiksemad ning mugavamad kui praegused, eriti arvestades uute akendega, mis lubavat lihtsamini ja selgemalt kindlaks määrata peatuseid. Muutuva kliimaga arvestades on kõik uued trammid õhujahutuse ehk konditsioneeridega, kah vahe Tallinna trammidega, mis siin linnas peaks sõitjale head meelt tekitama.
Kuna TTC andmeil sõidab igal argipäeval trammiga keskmiselt veerand miljonit reisijat, liinidel, millel kokku on enam kui 300 kilomeetrit rööpaid, siis mahukamad, vaiksemad ja mugavamad ühisvedajad on tõesti teretulnud.
Võib aga karta, et nö uuenduse tuhud mängivad algnädalatel, –kuudel rolli. North Bays kuulsa Bombardieri tehases ehitatud trammid võivad kokku puutuda samade kohanemismuredega, mida kogeti siis, kui TTC mullu liiklusteenistusse võttis Bombardieri poolt ehitatud uued allmaaraudteerongid. Kuigi samuti konditsioneeridega ja vaiksemad kui eelkäijad, oli nende vagunivahedeta liigendatud rongidega kohanemine nii juhtidele kui TTC'le aega ja nuhtlust nõudev. Õnneks on nüüdseks peamisel Yonge/St.George/Spadina liinil liikuvate rongidega ära harjutud, isegi kui seisvate kundedega pole eriti hästi arvestatud, tasakaalu hoidmiskes haaratavaid toepulki ja käepidemeid on neil vähem, kui peaks olema.
Siiski on iga uuendus teretulnud, arvestades üha kiiremini kasvava Toronto linna liiklusmuredega. Minister Oliver rõhutas oma kõnes pühapäeval, et föderaalse valitsuse investeering ühistransporti tagab uute töökohtade ja muude tegurite tõttu majanduslikku kasvu Toronto piirkonnas, seda kõike autojuhtide arvel, kellede igast tankimisest on arvestatud osa hinnast lõivuna, mis läheb otse fondi, mis selliseid uuendusi toetab. Ottawa on muidugi fondist ka teistele linnadele toetust andnud, Torontole aga on trammitoetusega suunatud viimaste aastate suurim summa. (Oliver, muide, on Eglinton-Lawrence valimispiirkonna esindaja parlamendis. Need on tänavad, mis tänavu on tänu uue LRT ehk kerge, kiireltliikuva transpordiveokite süsteemi ehitamise tõttu olnud peaaegu et võimatud autoga rahulikult läbida. Nii kinnitades, et iga uuendusega kaasnevad ettenägemata peavalud.)
Loodame, et üleminekuaeg ei ole vaevaline ja uued trammid tõepoolest täidavad lubatut, ühistranspordi efektiivsemat liikumist.
Tõnu Naelapea
