Kahjuks nõrgeneb ka vanavanemate kontakt lastelastega, kuna elatakse üksteisest kaugel. Probleeme kui palju!
Kas uued perevormid on paremad?
Tänapäeval eelistatakse uusi perevorme – eriti populaarne on vabaabielu, millega ei kaasne nii palju kohustusi ja kust võib soovi korral lihtsalt välja astuda. Valitakse uus partner ning algab uus, värskem ja põnevam elu.
Märtsis avaldatud USA statistikast selgub, et traditsioonilise abielu populaarsus on tugevalt langenud. Nende 18-49aastaste naiste arv, kes pole kunagi abielus olnud, tõusis võrreldes 1979. aastaga 18%-lt 43%-ni. Vabaabielude proportsioon on selles vanusegrupis aga kolmekordistunud – 11%-lt 34%-le.
Paljud eelistavad võimalike abielukaride vältimiseks jääda üksikuks. Tänavu valmis Eestis dokumentaalsel ainesel põhinev ajalooline mängufilm “Risttuules”, mis käsitleb 1941. a juuniküüditamist ning mille stsenaariumi aluseks on 27aastase filosoofiatudengi Erna ja tema perekonna lugu 12 aasta jooksul. Kui Erna lõpuks Siberist koju jõudis, pihtis ta oma päevikus: “Mis tähendus on vabadusel, kui selle eest tuleb maksta üksindusega?” Mõtlemapanev tõdemus, aga nii küsiti 60 aastat tagasi.
Loomulikult on igaühel õigus valida, kas abielluda või jääda vallaliseks, kuid uurimused näitavad, et abielupaarid on majanduslikult paremini kindlustatud, eluga rohkem rahul, tarbivad vähem alkoholi, neid ei vaeva nii palju depressioon jne. Kuigi normaalne abielu on aegade muutustest hoolimata siiani parim ja kõige sobivam koht laste kasvatamiseks, näitab elu, et perekondade purunemine on kujunemas pigem reegliks kui erandiks. Abielusid lahutatakse väga kergekäeliselt ja egoistlikel motiividel, millega eiratakse lahutusega kaasnevat stressi ning kahjustatakse laste arengut ja stabiilsust. Lõhutakse perekonnale omane vastastikune usaldus ja laste jaoks nii oluline turvalisus.
Abiellumine liiga tülikas, keerukas ja bürokraatlik?
EEKBKL president, pastor ja perekonnaseisuametikandja Meego Remmel kirjutab uudisteportaalis Delfi ilmunud arvamusloos (12.05), et 170.000 Eesti elanikku on kellegagi suhtes, aga mitte abielusuhtes. Miks? Ühe põhjusena on siin nimetatud abiellumist puudutava seadusandluse ja asjaajamise keerukust. Abiellumisealistele tundub selle sammu astumine tülikas ja bürokraatlik, pealegi on pulmapidu väga kulukas.
Remmel toob näiteks Rootsi, kus kutsuti kõik abielluda soovijad ühel ilusal päeval Stockholmi vabaõhumuuseumisse Skansenisse, et seal neile väga lihtsad pulmad korraldada. Sajad paarid otsustasid seda võimalust kasutada. Samas oli korraldav ametkond katnud banketilaua, kus vastabiellunud ja nende sõbrad-sugulased said kuningriigi kulul head ja paremat maitsta. Kasu oli mitmepoolne – noored alustasid perekonnaelu ja said pulmakingituseks riigilt maksusoodustused; vanemad rõõmustasid, et nende lastest on “lõpuks saanud korralikud perekonnainimesed”; sõbrad tõid pulmakinke; kuningriik korrastas oma rahvastikuregistri rahvaloenduse jaoks jne. Artikli autor küsib, kas Eestis poleks mõttekas samasugust eksperimenti korraldada näiteks Kadrioru lossiaias, lauluväljakul või mujal. Ta pakub alternatiivina välja abielude registreerimist elektroonilisel teel. Riigis, mis hiilgab oma e-saavutustega, peaks see ometi võimalik olema.
Kooseluseaduse eelnõu tekitab Eestis pingeid
Eestis lööb praegu laineid 17. aprillil 40 riigikogulase poolt esitatud kooseluseaduse eelnõu, mis võimaldaks nii samast soost kui vastassoost inimestel abielu ametlikult registreerida.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul ei pea kõnealuse eelnõu algatajad põhjendatuks, et Eestis on osa inimeste igapäevaelu nende valikute ja eelistuste tõttu vähem kaitstud kui teistel. Maruste viitas põhiseadusele, mille järgi on igaühel õigus seaduse ja riigi kaitsele ning lisas, et küpse ja tolerantse demokraatliku ühiskonnana tuleb Eestil leppida sellega, et kaasaegne perekonnaelu mõiste on laiem kui tavapäeane abielu. Seaduse vajalikkust põhjendatakse sellega, et suur hulk paare elab Eestis vabaabielu ja väljaspool abielu sünnib üle poole lastest. Eelnõu kohaselt saaksid kõik paarid oma kooselu registreerida notari juures sõlmitava lepinguga, milles pannakse paika varanduslikud üksikasjad ja lubatakse teineteist vastastikku ülal pidada ja toetada.
Seaduseelnõu esitamisele järgnes meedias laialdane diskussioon, mis pole siiani raugenud. On palju poolt- ja vastuargumente. Igaühel paistab olevat oma tõde. On palju neid, kes leiavad, et kooseluseadus kahandab traditsioonilise abielu mainet, lõhub selle alustalasid ning vähendab niigi tagasihoidlikku sündivust. On aga ka neid, kes väidavad, et selle seaduse käivitamine on demokraatia ilming, mis vabastaks Eesti võõrvihast ja ksenofoobiast. Kõnealusele seaduseelnõule on juba toetust avaldanud ühiskonnategelased ja üliõpilasliidud.
Vaatame, kuidas kulgeb kooseluseaduse eelnõu edasine menetlemine riigikogus.
Elle Puusaag
