Festival TubIN on elegantne mäng ajaga, mis taaskord meenutab, et vaimses plaanis eksisteerivad minevik, olevik ja tulevik samaaegselt. Minevikuga on Festival TubIN seotud 2005. aastal toimunud Tubina 100. a juubelile pühendatud festivali kaudu, mis Vardo Rumesseni kunstilisel juhtimisel kujunes lausa orkestrite festivaliks, sest igat Tubina sümfooniat esitas erinev orkester. 2005. aastal toimunud festivali lõppkontsert toimus samuti Tartus. Vanemuise orkestrit dirigeeris Lauri Sirp, soleeris viiulikunsnik Sigrid Kuulmann (19. juunil 2005.a). Pärast pikka generaalpausi sattus Tubina muusikast vaimustusse noor dirigent Mihhail Gerts ja nii toimus 7.-10. oktoobrini suurepärane festival, mille traditsiooni kaar on kavas tõmmata lõpmatusse. Seekordne festival keskendus Heino Elleri Tartu-perioodi õpilaste Eduard Tubina ja Eduard Oja sõjaeelsele loomingule. Festivali filosoofilist plaani aitasid lahti seletada kontserdieelsed vestlused, milles osalesid Mihhail Gerts, Joonas Hellermaa ja video vahendusel helilooja Jüri Reinvere Frankfurdist.
Tartus tegutses 20. sajandi algul esimene Peterburi konservatooriumi haridusega eesti muusikute põlvkond – Miina Härma ja Aino Tamme kõrval Tobias, Kappel, Läte, Juhan Aavik, Heino Eller jt. Heino Elleri legendaarne heliloomingu koolkond (kokku circa 60 õpilast!!!) sai alguse just Tartus. Sõjaeelse Elleri koolkonna vaieldamatud tipud olid kaks Eduardi – Eduard Oja ja Eduard Tubin. Eduard Ojal nii hästi ei läinud kui Tubinal. Tema 1930. aastal kirjutatud orkestriteos jõudis avaliku ettekandeni alles 1988. aastal (esitajaks ERSO Peeter Lilje dirigeerimisel). Jüri Reinvere sõnul on Eduard Oja geniaalselt andekas looja, kelle helikeel oli oma ajast kaugel ees. Tema „Ilupoeem“ (alapealkirjaga „Ilu kaebelaul saatanast vallutet maailmale“) on keeruka rütmimustriga ja põneva orkestratsiooniga teos, mis Mihhail Gertsi juhatusel kõlas lihtsalt suurepäraselt.
Lisaks eelpoolmainitutele on Tartu Ülikooli aulas andnud kontserdi Sergei Prokofjev, kes esitas ka oma klaveriloomingut. Sellest kontserdist on Postimehele arvustuse kirjutanud Eduard Tubin ise. Tubin kirjutab: „ /…/ Prokofjevi muusikas on vene ürgjõud kokku sulanud Lääne-Euroopa kultuuriga“. Festivali TubIN avakontserdil kõlanud Prokofjevi „Sinfonia concertante“ toetab igati Tubina mõttekäiku. Indrek Leivategija esitas selle sümfoonia-mõõtu tšellokontserdi ideaalilähedaselt. Tehniliselt ja sisuliselt ülinõudlikule esitusele (Mihhail Gertsi juhatusel) elas publik kaasa hinge kinni pidades ja tänas muusikuid marulise aplausiga.
Sümfooniakontsertide kõrval (Vanemuise kontserdisaalis) toimusid ka kammerkontserdid (Tubina Saalis). Mina käisin neist 8. oktoobri kontserdil, kus tõmbenumbriteks olid Eduard Tubina klaverikvartett ja Eduard Oja klaverikvintett. Nende vahele kõlasid Oja ja Tubina laulud sopran Karmen Puisi esituses (klaveril Jaanika Rand-Sirp). Kontserdi suurimaks üllatajaks oli Mihhail Gerts, kes esitas nii Tubina kui Oja kammerteostes klaveripartii. Gerts esines niisuguse tehnilise üleoleku ja sisseelamisvõimega nagu oleks pianistitöö tal igapäevane. Virgo Joametsa koostatud festivalibukletist sain teada, et Mihhail Gerts on klaveri eriala lõpetanud EMTA-s lausa doktorantuuri tasemel (prof Ivari Ilja klassis). Sealt edasi tulid dirigeerimisõpingud Saksamaal ja tänaseks on Gerts seisnud juba circa viiekümne sümfooniaorkestri ees. Mihhail Gertsi kammerpartneriks oli keelpilliansambel M4GNET koosseisus Robert Traksmann, Katariina Maria Kits, Mart Kuusma ja Marcel Johannes Kits.
See kontsert viis mõtted ühele teisele multitalendile – Olav Rootsile, kes oli samuti nii pianist kui dirigent. Ta on klaveril saatnud meie kunagisi eliitmuusikuid nagu Zelia Aumere, Ludvig Juht jt ning dirigeerinud aastatel 1939-1944 sümfooniaorkestrit Tallinnas. Olav Roots oli ka Tubina 3. ja 4. sümfoonia esiettekannete dirigent. Kõigele lisaks oli Roots Elleri Tartu-aegne kompositsiooniõpilane ja ta on kirjutanud huvipakkuvat heliloomingut. Järgmistel TubIN festivalidel oleks põnev ka tema muusikat kuulata.
Last not least – TubIN Festivali meeskonna põhjalikkus peegeldub vastu ka sisukast ja inforikkast festivalibukletist (koostaja Virge Joamets) ja kaunilt kujundatud festivali afišilt (kunstnik Kleer Keret Tali). TubIN Festivali poster on nagu pilkupüüdev kummardus Eesti Kontserdi 80. a juubeli hooajale.
Sirje Vihma-Normet, Tallinn
