Mõtleme, ku mitu korda oleme imiku või isegi suurema tite sängi kohal seda vaikselt ümisenud. Aga ehk peaks seda ikka ka enestele laulma. Kuna silmad ei taha vahel lihtsalt kinni minna.
Nigu alati, temake on minust nii tihti, ku mitte isegi rohkem, kuda noored ütlevad: paigal? Naisterahvaste müstika. Ma põle aru saanud, miks minu vigased kromosoomid tema tasakaalule ei oska kas reageerida, vastata või kuulda. No minul on ju see küsiv, andestage, aga nii ta on, igrek kromosoom. Ehk see „y“, tähendab siin maal why, ehk miks? Temakesel, nigu teistel emadel, on aga topeltikskromaatika. Mis tavaliselt ikke tähendab ilu ja mõistust.
See kombinatsioon on hurmav. Miks muidu on statistika selline, et mehed on need, kes tahavad ennem leivad ühisesse kappi asetada. Ja et miks meie selle samuse igreki veaga lahkume maailmast varem ku need kaunid, kes on meid hoidnud, toitnud, oi kui palju hääd teinud. Mitte, et me vanad nässid oleksime jõude. Aga vahel ja ka vahest oleme paraja puuga pähe saanu.
Annan hea näite. Ku juba oi-kui-mitmeid aastakümmneid on jagatud elamispinda, nigu meil Kertuga, siis on rutiin olemas. Temake tahab oma lollikastist jälgida, ka natuke valjemini, ku mina tahaks, neid tarke, kes on targemad. Minu ideaalne õhtu on aga vaikselt kelleris, raadio mängib klassikat või džässi, loen mida soovin, kellegi arvamusi ei pea kuulama. Vist paljudel nii, kas see perfektne on, ei julge lausuda. Aga kolmas ilmasõda põle veel puhkenu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
