Välispoliitika toimkond eesotsas Reet Marten-Sehriga korraldas 24. aprillil 2021 koostöös MTÜga Globaalsed Eestlased ja Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikuga esimese Eesti välispoliitika virtuaalfoorumi eestlastele üle maailma. Foorum, mis keskendus Eesti huvide kaitsmisele maailmas, on esimene taoline Eesti välispoliitika sarjast. Järgmine üritus on plaanitud 2021.a sügisele. Foorumit saab järelvaadata: https://youtu.be/kXCpW4oZtsg
Jätkuvalt tegutses aktiivselt Iivi Zajedova juhtimisel suurpõgenemise toimkond, mille eesmärgiks on eestlaste laiemalt teavitamine 1944. a massipõgenemisest. Septembrikuus 2020. a sai Läänemaal asuvale Puise ninale püstitatud Eesti Memento Liidu eestvedamisel mälestusmärk – ema ja tütar kohvriga – millega meenutati suurpõgenemises lahkuma sunnitud või hukkunud eestlasi. Mälestusmärgi püstitamist toetas rahaliselt ka ÜEKN.
Koos Eesti Kultuuriseltside Ühendusega korraldas ÜEKN okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu suurpõgenemise 75. aastapäeva teabeseminari ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, mida juhtis Iivi Zajedova. Juba 2019. a tegi ÜEKN ettepaneku Eesti Vabariigi valitsusele kuulutada 19. september ametlikult 1944. a nõukogude terrori eest põgenemise mälestuspäevaks, ning selle eesmärgi täitumise nimel töötab suurpõgenemise toimkond edasi.
Meedia- ja kommunikatsioonitoimkond koos selle juhi Sirle Söödiga on keskendunud info jagamisele erinevate kanalite vahel. Möödunud sügisel sai loodud uus koduleht www.uekn.ee, mis hõlbustab teabe kättesaamist. Sotsiaalmeedia-kanalitest on lisaks Facebooki kontole tehtud ka Twitteri konto, mille kaudu on võimalik jälgida nii ÜEKNi kui ka liikmesmaade tegevust.
Lisaks eelmainitule tegeleb ÜEKN igapäevaselt tihedalt organisatsiooni enda küsimustega. Nagu pikaajaliste ühingutega ikka, vajab ka ÜEKNi kodukord aeg-ajalt ülevaatamist. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi professori Katrin Nyman-Metcalf’iga plaanitakse selle aasta jooksul teha uuring kodukorra vastavusest kaasaegsusele ning hääleõiguse jagunemise demokraatlikkusele. Värskendatud kodukord muudaks ka organisatsioonisisese asjaajamise läbipaistvamaks ja lihtsamaks.
Möödunud poolaasta jooksul pakkus ÜEKN ka vajaduspõhist rahalist toetust oma liikmesmaade organisatsioonidele. Läti Eesti Selts sai toetust kodulehe loomiseks, Leedu Eesti Selts EV 30. taasiseseisvumise aastapäeva üritusteks ning Tšehhi Eesti Klubi juubeliväljaande jaoks.
Tihe koostöö on ÜEKNil aasta jooksul olnud nüüdseks Välisministeeriumi alla liikunud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga, MTÜ Globaalsete Eestlastega ning teiste organisatsioonidega, mille eesmärgiks on eestlaste ühendamine ning esindamine terves maailmas.
ÜEKN asutati USA-s aastal 1954 põhieesmärgiga arendada koostööd väljaspool Eestit asuvate eestlaste keskorganisatsioonide vahel ja toetada Eesti iseseisvumise taastamist. Tänapäeval on ÜEKNi peamisteks eesmärkideks ühendada eestlasi väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuse kohta, arendada koostööd nii liikmesriikide kui ka valitsuse tasandil.
Tänase päeva seisuga kuulub ÜEKNi 11 liikmesmaad – Austraalia Eesti Seltside Liit, Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Inglismaa Eestlaste Ühing, Läti Eesti Selts, Leedu Eestlaste Selts, Rootsi Eestlaste Liit, Tšehhi Eesti Klubi, Ukraina Eesti Selts, Vene Eesti Seltside Liit. Sooviavalduse liikmeks astumiseks on esitanud ka Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes.
Merike Barborak, ÜEKNi administraator
Loe lisaks: https://uekn.ee/
