Sel aastal olid viis keskset arutelu-valdkonda kõige põletavamatel teemadel:
- Soomeugri ja samojeedirahvaste keelte
- kultuuride pärandamine tulevatele sugupõlvedele
- Soomeugri rahvaste infoväli ja ühise infovälja arendamine
- Kodanikuühiskonna arendamine ja võim
- Majandus ja keskkond - Rahvastik ja rahvastikudünaamika; vanad ja uued diasporaad.
Kongressi tööd iseloomustab noorte aktiivsus ja noorte suur tahe üheskoos panustada soomeugri keelte ellu ja elavdamisse.
Soomeugri maailm on unikaalne kogu inimkonna kultuuride hulgas ning selle hävimisele uues moodsas maailmas tuleb vastu seista.
Nii nagu looma- ja taimeliigid pannakse punasesse raamatusse ning üritatakse neid päästa, tuleb teha ka üliväärtuslike kultuuridega inimkonna elumaailmade mitmekesisuse hoidmisel.
Kõige lihtsam on unifitseeruda ja muutuda osaks mehhaanilisest ‘uuest maailmast', ilma mõtlemata oma päritolule ja päritolu keelele – kultuurile. Samas on paljudel noortel tekkinud soov olla ise oma päritolu kultuuri kandja ning pärandada see kultuurimaailm elavana ka oma lastele – lastelastele.
Näiteks Isur Dmitri Harakka-Zaitsev on algatanud isuri noorteliikumise, mille plaani toetada isuri keele elavdamist ja uuesti aktiivselt kasutusele võtmist noorte isurite hulgas, seista vastu isuri keele hääbumisele. See oli iseloomulik 7. üleilmsele soomeugri kongressile, mida iseloomustab põhimõtteliste küsimuste esitamine: kuidas ellu jääda muutunud maailmas ja muutunud tingimustes?
Kuidas saavad keeled ellu jääda uute tehnoloogiliste võimaluste tingimustes? Kuidas saavad inimesed õppida ja omavahel suhtlema hakata keeles, mis on nende esivanemate keel, ent mida ei ole nendeni elavana kantud?
Kuidas minna tagasi oma esivanemate elupaikadesse ja hakata elama traditsioonilist elu, elavdada igapäevaelu vanad igapäevatööd ja rahvuslikud traditsioonid?
Dmitri Harakka – Zaitsevil on plaanid Peterburist tagasi oma esivanemate isurite Ruchji külla oma maja ehitada ning ta loodab, et programmile ‘Noored maale' raames seda ka üldisemalt tegema hakatakse.
Dr Marina Fedina, Komi vabariigi innovatiivse keeletehnoloogia keskuse juhataja, kelle töö on Venemaal elavate soomeugri rahvaste keelte arendamine internetikeskkonnas suhtlemiseks, esitas kongressil soomeugri rahvaste nn internetivalmisoleku ülevaate. Ülevaatejoonisel nägime, et mitmed soomeugri keeled pole praktiliselt internetikeskkonnas kasutamiseks ettevalmistatud, sest nendes keeltes puuduvad elementaarsed sõnastikud ja andmebaasid ning arvutiklaviatuuridelt isegi vajalikud tähemärgid. Suur vastuolu on regulatsioonide tasandil, kus mõne keele arendamiseks on vastu võetud vajalikud normatiivsed seadused (näiteks komi ja mari keelte puhul), ent mansi keele jaoks puuduvad internetis enamik vajalikke elemente keele-elu jätkumiseks e-keskkonnas (keelemärgid klaviatuuril, elektrooniline sõnaraamat, õigekeelsust kontrolliv speller, elektroonilised keeleõppe materjalid, rahvuslik keelekorpus, elektrooniline raamatukogu ja internetiväljaanded mansi keeles, omakeelne vabariigi tutvustus internetis, rahvuskeelsed blogid ja sotsiaalmeedia, rahvuskeelsed raadiosaated internetis, rahvuslik televisioon internetis), olemas on esimene samm — mansikeelse trükiajalehe Luima Seripos (Hommikutäht) elektrooniline versioon.
Marina Fedina loodab, et tema juhitav innovaatilikne keeletehnoloogiakeskus muudetakse föderatiivseks, ülevenemaaliseks, et saab lähiaastatel appi minna kõigile veel-elus-olevatele soomeugri keeltele ning korraldada internetikeskkonna keele-elu vajalikke tingimusi.
Kongressil kutsus soomlane Jukka-Pekka Hakkarainen Soome Rahvusraamatukogust kõiki neid rahvaid, kel on keele-ja kultuuri riiklikud struktuurid olemas, toimima avatumalt ja võtma ette toetada kadumiselolevaid keeli-kultuure.
See tähendab praktikas, et ka Eesti keele arendamiseks töötavad laboratooriumide juures oleks tööl lisaks ka inimesed, kes teevad midagi ka mansi ja handi keelte internetikeskkonnas ellujäämise nimel.
Kongressi põhiteemaks oli Ellujäämine ning ellujäämiseks on vaja soomeugri riigiga rahvastel väljuda igapäevasest mugavustsoonist ning teha ühiseid pingutusi keelte taaselavdamise toetamiseks.
Soomeugri kongressi teemad ja arutlused on peaaegu üksüheselt ülekantavad välismaal eestikeelse hariduse ja eestikeelse keskkonna hoidmise küsimustega. Seega võime Lahti kongressile kogunenud teadlasi ja kultuuriaktiviste näha kui maailma keelte ja kultuuride mitmekesisuse eest seisjaid.
Keelte ja kultuuride mitmekesisust maailmas toetavad ka ÜRO ja UNESCO, kelle esindajad samuti kongressi töös aktiivselt osalesid.
Maarja Pärl Lõhmus
