Ülle Baum: Olite siin Ottawas aprillikuu viimasel nädalal läbirääkimisi pidamas Kanada ühinemisest Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooniprogrammiga Horizon Europe. Kõigi eelduste kohaselt saab Kanadast programmi täieõiguslik liige alates 1. jaanuarist 2024, mis lihtsustab oluliselt ka Kanada ja Eesti vahelist teaduskoostööd. Kõigepealt palun tutvustage ennast lähemalt ,,Eesti Elu“ lugejatele.
Signe Ratso: Euroopa Komisjonis (EK) olen töötanud alates 2006. aasta algusest. Esimesed 12 aastat töötasin väliskaubanduse valdkonnas kaubanduse peadirektoraadi direktorina, tegeldes erinevate küsimustega alates WTO Doha vooru läbirääkimistest kuni Euroopa Liidu (EL) väliskaubanduspoliitika kujundamise, kahepoolsete lepingute läbirääkimistest ja rakendamisest kaubandusbarjääride lammutamiseni.
Viimased viis aastat olen töötanud Euroopa Komisjoni Teadus- ja Innovatsiooni Peadirektoraadis peadirektori asetäitjana. Minu ülesannete hulka on kuulunud rahvusvahelised suhted ning läbirääkimiste juhtimine riikidega Euroopa Liidu Teadus- ja Innovatsiooniprogrammmiga liitumiseks.
Enne Euroopa Komisjoniga liitumist töötasin 12 aastat Eesti Majandus- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantslerina. Minu valdkonnaks oli Euroopa Liiduga liitumise tagamine ministeeriumi valdkondades (kaubandus-, tööstuspoliitika, energeetika, transport ja telekommunikatsioon ning IT) ning sellega seotud majandus- ja struktuurireformid. Valitsusdelegatsiooni liikmena juhtisin EL-ga liitumisläbirääkimisi vastavates valdkondades.
Nagu näha, olen kogu oma karjääri jooksul tegelnud nii või teisiti rahvusvaheliste suhetega, majandus- ja kaubandussuhetest kuni rahvusvahelise teaduskoostöö edendamiseni. Eelduse selleks on loonud ka mu haridustaust. Olen kahekordne Tartu Ülikooli vilistlane. Lõpetasin 1983. a cum laude inglise filoloogina ja 1993. a cum laude rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse erialal.
Abikaasa Allan on jurist, samuti ka tütar Helen. Poeg Sander on valinud teadlase karjääri ning lõpetas asja järeldoktorantuuri Euroopa Kosmoseagentuuris, pärast doktorantuuri Tartu Ülikoolis keemia erialal.
ÜB: Miks need läbirääkimised Kanada liitumise suhtes EL Euroopa Horizoni programmiga olid olulised ja miks see on oluline Eestile?
SR: Mina olen pealäbirääkija, olen Euroopa Komisjoni Teadus- ja Innovatsiooni Peadirektoraadi peadirektori asetäitja ja üheks minu vastutusvaldkonnaks on juhtida kõiki läbirääkimisi riikidega, kes meie teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammiga ühinevad. Praegu meil on juba 16 ühinenud riiki lisaks EL liikmesriikidele. Siiani on see võimalus olnud Euroopa riikidel ja meie lähinaabritel. Aga nüüd esimest korda on nende raamprogrammide ajaloos antud see võimalus ka meie globaalsetele partneritele, kellel on võrreldav teaduse ja innovatsiooni tase ja kellega jagame sarnaseid väärtusi. Nende riikide seas on nüüd esmakordselt selline võimalus Kanadal. Üks riik, kes on samas kategoorias ja kellega oleme juba läbirääkimised lõpetanud, on Uus-Meremaa. Loodame, et läbirääkimised Kanadaga saavad lõpetatud lähikuude jooksul, mis annaks võimaluse nii Euroopa Liidu kui ka Kanada teadusorganisatsioonidel, ülikoolidel, teadlastel ja ettevõtjatel osaleda selles programmis samadel alustel. Kanada osalejad, nii teadlased kui ettevõtjad, saavad programmis osalemiseks samasugused õigused kui nende Euroopa partnerid. Vastavalt lepingule, mida Kanada valitsusega läbi räägime, makstakse Kanada valitsuse poolt summas, milles kokku lepime, osalemise eest programmis, ja sealt alates on kõigile osalejatele vaba osalemine. Siiani, kui nad leidsid endale partneri, pidid nad leidma endale finantseerimisallika ise. Finantseerimine samadel alustel annab palju rohkem võimalusi partnerite leidmisel ja koostöö tegemisel.
ÜB: Mis on selle programmi eelised kõnealuses programmis osalejatele, võrreldes lihtsalt ülikoolide, teadlaste ja asutuste koostööl bilateraalsete suhete alusel? Mille poolest erineb Horizon programm sarnastest teistest programmidest ja millega see programm rikastab selles osalejaid?
SR: Kõigepealt on see programm maailmas unikaalne. See on suurim nii rahaliselt mahult kui ka suurim teaduse ja innovatsiooni koostöö programm oma ulatuselt. Eelarve seitsmeks aastaks on ligi sada miljardit eurot. Sellele summale lisanduvad rahalised maksed, mida teevad riigid, kes sellega täiendavalt liituvad. Programm hõlmab nii eksellentsil põhinevat alusteaduse finantseerimist, innovatsiooni kui ka koostööprojekte. Ja see osa, millega Kanada ühineb, on just koostööprojektid kõikvõimalikes valdkondades, hõlmates tervise-, energeetika-, transpordi-, tööstuse-digitaalseid, põllumajandus-, merendus- jm. teadusprojekte. Koostöö toimib klastrites, kus eri riikidest osalejad moodustavad konsortsiumid, mis kandideerivad erinevatele projektitaotlustele. Selleks, et saada valituks, peavad nad olema parimad, aga kuna teame, et Kanada on ekstsellentne väga paljudes valdkondandes, siis on tal kindlasti väga head võimalused programmis osalemiseks. Oluline on see, et leitakse või ühiselt otsitakse lahendusi globaalsetele probleemidele, olgu selleks tervisealased probleemid, nagu nägime Covidi ajal, rahvastiku vananemine, kõik see, mis on seotud rohe- ja digipöördega. Ükski riik eraldiseisvana pole võimeline seda tegema, ka mitte Euroopa Liit omaette.
Kui arvestada kokku osalevad ELi liikmesriigid ja programmiga ühinenud riigid, siis on neid 45-50 riiki, kes panevad välja oma parimad ajud, et koostööd teha. Seda ei saa ükski bilateraalne koostöö asendada.
Rahvusvaheline teaduskoostöö võimaldab ligipääsu talentidele, teadmistele, oskusteabele, teaduse infrastruktuurile ja turgudele globaalsel skaalal. Euroopa Horisondi programmi eelis on see, et ta on avatud koostööle üle maailma ning on selles mõttes tõesti unikaalne.
ÜB: Mida annaks Kanada ja ELi vahelise koostöölepingu sõlmimine Eesti ülikoolidele ja teadlastele ning Eesti asutustele suhetes Kanadaga?
SR: Ta annab aluse teha koostööd selle programmi raames, kuna on kättesaadav võrdsetel alustel nii Eesti teadlastele, asutustele, ülikoolidele kui ka Kanadale, et luua konsortsiume ja teha ühiselt projektitaotlusi. Tavaliselt on seal rohkem koostööpartnereid ega ole mitte ainult kaks, vaid ligikaudu kümmekond partnerit eri riikidest, kes projektidele koos konkureerivad. Programmiga liitumisel saavad Kanada osalejad võtta ka projektide koordinaatori rolli, mis neil praegu puudub.
ÜB: Mida on Eesti selle programmi raames ise juba saavutanud ja millistes valdkondades on näiteks Eesti teadlased ja ülikoolid eesotsas?
SR: Eestist on Tartu Ülikool võib-olla saanud kõige rohkem grante ja olnud edukaim, aga ka Tallinna Tehnikaülikool ja samuti teised ülikoolid ning ka ettevõtted. Kokku on saanud Horisont 2020 programmist aastatel 2014-2021 rahastust 673 Eesti osalusega projekti. Eks olegi keeruline nende seast tuua mõnda erilist näidet, aga näiteks kaks huvitavat projekti, mis Euroopa poliitika prioriteetidega kattuvad on: 1) FinEst Twins – targa linna kompetentsikeskuse loomine Tallinna Tehnikaülikooli juurde koostöös Soome Aalto ülikooliga. Tippkeskuse eesmärgiks on muuta linnakeskkonnad paremaks uute tehnoloogiate katsetamise teel ja koostöös Eesti omavalitsustega otsitakse lahendusi 10-le neile kõige olulisemale väljakutsele (https://www.finestcentre.eu/); 2) UpGen – projekt toetab Eesti iduettevõtet Powerup Fuel Cells uudsete ja keskonnasõbralike vesiniku baasil kütuseelementide arendamisel (https://powerup-tech.com/)
