Kui sõja esimesel aastal tuli Ukrainal kaitses püsida ja Putini õhuülekaal hoidis rindejooni, siis nüüd kirjeldavad mitmed sõltumatud vaatlejad nähtust, mida võib nimetada Ukraina „teise õhupealetungi“ alguseks: järjest sügavamad löögid Vene õhutõrje närvipunktidesse, kütuse- ja laskemoonakeskuste süstemaatiline tabamine ning droonide, rakettide ja maa-õhk/õhk-maa tulekoosluse muutumine Ukraina strateegiliseks eeliseks. Rindel läheb Ukraina manööver järjest tõhusamaks ja samas hargneb kampaania, mis varistab Vene õhutõrjesüsteeme ning laotab lahti taeva, milles manööverdada.
Näib üha enam, et kui Lääs enam ei keela sihtlöögi-tüüpi rünnakuid Putini sõjamasina elutähtsate veresoonte – energeetika, kütuselogistika, remondivõime, õhutõrje patareide ja radarite – vastu, võib Putin sattuda sundseisu, kus sõja jätkamine pole ei temal ega ta järglasel enam võimalik.
