Paeti sõnul on need ambitsioonikaimad partnerluslepingud EL-i ajaloos. Kõnealuste lepingute peamine eesmärk on poliitilise dialoogi süvendamine, ja nende riikide lähendamine EL-i väärtusruumile. Seetõttu on oluline, et sõlmitud lepingud rakenduksid peatselt, ütles minister Paet.
Euroopa Ülemkogul viibinud Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles, et Ukraina valis selle ajaloolise sammu ja julge otsusega lääneliku arengutee. See oli ju ka president Petro Porošenko üks valimiste-eelne lubadus.
Mäletatavasti oli Ukraina ja Euroopa Liidu (EL) vahelise assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu sõlmimine plaanis juba mullu novembris Vilniuses toimunud tippkohtumisel, kuid Ukraina tollane riigipea Viktor Janukovitš peatas kõnealuse protsessi, mis vallandas riigis ulatuslikud rahutused ja sundis Janukovitšit Ukrainast põgenema.
Allakirjutatud lepete üheks tähtsamaks osaks on kahtlemata Ukraina ja EL-i suhete areng, mis peaks parandama oluliselt ka Ukraina majanduslikku olukorda ning avama riigi turu välismaa kaupadele ja teenustele. Siiani on seda takistanud Moskva poolt ja viimase initsiatiivil kehtestatud tariifide müriaad.
Pole siis ime, et Vene valitsus reageeris Ukraina kannapöördele väga valuliselt ja vihaselt ning välisminister Sergei Lavrov ähvardas Kiievit “tõsiste tagajärgedega”. Lavrovi sõnul kahjustavat Ukraina ja EL-i lepe Venemaa majandust ja koostööd teiste riikidega. Silmas pidades Moskva seniseid reageeringuid Ukraina sammudele, pole põhjust arvata, et siin pole tegemist tühja retoorikaga. Ukrainal on praegu eelistatud pääs Vene turgudele. On üsna tõenäoline, et see privileeg tühistatakse lähitulevikus.
Ajakirja Forbes‘e (27.06) hinnangul on Ukraina marss Euroopasse ühtlasi nii lõpp kui algus. Ukrainas algab uus ajastu. Samas arvatakse, et kui senised läbirääkimised EL-iga on kulgenud küllaltki sujuvalt, tekivad probleemid siis, kui asutakse allakirjutatud lepete tingimusi ja detaile täitma. Assotsiatsioonileping on siiski vaid paberileht, mis ei lahenda otsekohe Ukraina ees seisvaid arvukaid majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid probleeme ega eemalda paugupealt ka kaubanduslikke barjääre.
Assotsiatsioonilepet on ka paiguti idealiseeritud – meedias on seda kujutletud võluvitsana, mis aitab Ukrainal otsekohe jätta seljataha pimeda ja punase mineviku ning astuda päikeselisse Euroopasse. Vaevalt küll! Kõigepealt tuleb Ukrainas rahu ja kord jalule seada, mis pole sugugi lihtne.
Kiiev teatas 1. juulil 10 päeva kestnud (sisuliselt ühepoolse) vaherahu katkestamisest ning Ukraina väed alustasid riigi idaosas uut pealetungi Vene-meelsete separatistide vastu. President Porošenko nimetas seda initsiatiivi vastuseks “terroristidele, mässajatele ja marodööridele, kes piinavad rahulikke elanikke, halvavad riigi majanduse, teevad võimatuks maksta palka, pensione ja stipendiume, lasevad õhku raudteejaamu ja hävitavad veetorusid, kes ei lase inimestel elada normaalset, rahulikku elu”.
Ehkki Moskva on pidevalt nõudnud, et Kiiev alustaks läbirääkimisi Ida-Ukraina separatistidega, pole seda siiani toimunud. “Ukraina ei pea läbirääkimisi terroristidega!” oli Kiievi senine vastus. Paistab, et see põhimõte on nüüd siiski kadumas, sest separatistide ja Ukraina võimude esindajad on juba paaril korral suletud uste taga kohtunud. Läbirääkimisi vahendavad OSCE diplomaadid. See on tõesti suuremeelne ja hea tahte žest Ukraina poolt kolmapäeval edastatud uudise valguses, et Venemaa loob Krimmi Simferopoli lähedale sõjaväebaasi diversantide väljaõpetamiseks terroristliku tegevuse läbiviimiseks Ukraina mandriosas. Ukraina valitsuse esindaja Andri Lõssenko ütles, et Vene pool jätkab Krimmi territooriumi kasutamist palgasõdurite värbamiseks, ettevalmistamiseks, relvastamiseks ja Ukraina idaossa saatmiseks.
Ajalehe National Post 28. juuni juhtkirjas leitakse, et Ukraina vajab praeguses olukorras mitte ainult kaastunnet ja sõnu, vaid tegusid ja praktilist abi. Samas pakutakse välja rangemate sanktsioonide kehtestamist Moskva suhtes. Euroopa Liidu liidrid teatasid 27. juunil, et annavad Venemaale esmaspäevani (30. juunini) aega muuta oma Ukraina-suunalist poliitikat, vastasel juhul ootavat Moskvat uued karmimad sanktsioonid. Ometi ei teatatud uutest sanktsioonidest ei esmaspäeval ega teisipäeval.
Kuid kolmapäeval toimunud pressikonverentsil kritiseeris Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teravalt Moskvat, kuna viimane pole järginud Ukraina presidendi rahuplaani. Kantsler lisas, et lääs peab Venemaa vastaste järjekordsete, märksa rangemate meetmete kehtestamist võimalikuks. Kui senised EL-i poolt kehtestatud piirangud puudutavad Venemaa juhtivaid ametnikke ja üksikuid ettevõtteid, siis uued sanktsioonid oleksid suunatud tervete majandusvaldkondade vastu.
Ukraina vajab aga praegu hädasti kõikvõimalikku rahalist abi ja tugevat diplomaatilist seljatagust, mida lääs peaks ometi suutma pakkuda.
Elle Puusaag
