Nii rajati ka Eestis alus Eesti XX sajandi kroonika koostamisele. Projekti eeltöödel tuli veenduda, et selline ettevõtmine on meie võimaluste raames üldse läbiviidav, sest 20. sajand oli olnud Eestile eriliselt karm. Sõjasündmustes oli palju meie kultuuripärandist laiali pillatud, rikutud või hoopis hävitatud. Võõraste võimude poolt võltsitud ajaloomaterjali kogumine ja analüüs, nii tekst kui fotod, oli juba ise tohutu töö.
Raamatute sissejuhatustes seisab tänu ka Eesti Kultuuriministeeriumi abile, sadadele raamatukogudele, muuseumidele, autoritele ja teistele kaastöölistele.
Ajaga viidi see ettevõte Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhtimisel siiski nelja suurekaustalise raamatu kujul edukale lõpule, ehkki selleks kulus viis aastat hoolikat tööd (2002-2007). Raamatute sissejuhatustes seisab tänu ka Eesti Kultuuriministeeriumi abile, sadadele raamatukogudele, muuseumidele, autoritele ja teistele kaastöölistele. Nende kõikide nimed on loetletud iga köite sissejuhatuses.
Ettenägematute raskuste tõttu ei saanud tervet projekti kohe alguses üksikasjaliselt plaanitseda. Otsustati siis, et pühendutakse esimesele köitele, mille sisu lõpuks olgu 16. juuni 1940 – saatuslik päev, mil Eesti Vabariik idanaabri rünnaku all kokku varises. Selle töö kogemused aitaksid siis kavandada edaspidist tegevust ja kindlustaksid, et lõpuks kogu suurejooneline ettevõtmine õnnestuks.
Ja nii kujunes teos ,,Eesti ja maailm, XX sajandi kroonika“ kokkuvõttes järgmiselt:
I köide – 2002 hõlmab 01/1/00 – 06/16/40, 528 lk.
II köide – 2004(06/17/40 – 10/31/61, 591 lk.)
III köide – 2006 (11/01/61 – 01/20/81,414 lk.)
IV köide – 2007 (01/21/81 – 12/31/00,558 lk.)
Võib küsida, miks kirjutan seda ülevaadet nüüd, pea 20 aastat pärast Kroonika lõplikku ilmumist? Esimest teadet Kroonika kohta nägin Vaba Eesti Sõnas kunagi 2003.a paiku, kui oli ilmunud ainult esimene köide. Teate autoriks oli üks Eesti pagulaspoliitik. Mina tutvusin teosega alles 2008, kui Eesti Rahvusraamatukogu mulle kõik neli köidet kinkis. Kahjuks ei mäleta, miks ma juba siis nendest ei kirjutanud. Seda enam hindan teose väärtust nüüd.
Terve 20. sajandi kohta on seega ligi 2000 lehekülge (kui välja jätta sisukorrad, isikunimede registrid ja muu selline abimaterjal).
Siinkohal lühike kirjeldus Kroonika ulatusest. Olenedes antud köite ajalisest pikkusest ja sündmustest neil aastatel, on iga aasta kohta u. 12-20 lehekülge materjali. Terve 20. sajandi kohta on seega ligi 2000 lehekülge (kui välja jätta sisukorrad, isikunimede registrid ja muu selline abimaterjal).
Tüüpiline lehekülg hõlmab 10-20 kalendripäeva ja veerul ta servas on lühiteated iga päeva kohta. Ülejäänud osa leheküljest täidavad pikemad artiklid, ajaloolised fotod jm.
Seega, kui juhtute leidma oma perekonna raamaturiiulilt ,,Eesti ja maailm, XX sajandi kroonika“ köiteid, siis teate millise varandusega on tegemist.
