Juba vähemalt tund enne etenduse algust oli näha igast ilmakaarest saabuvaid kaasmaalasi – kes rahvarõivis, kel väike rahvuslik märgike rinnas või lihtsalt eriline sära silmis. Nad kõik tulid selle päeva mesipuu poole. Ja sumin selles suures spordisaalis, kus ainuüksi Valguspeol esinejaid pealt kuuesaja, oli tõesti ühtehoidva mesilaspere oma. See sumin vaibus hetkega, kui Kristina Aguri kõlav metssopran alustas kava Miina Härma lauluga Anna Haava tekstile ,,Ei saa mitte vaiki olla…“
Seejärel täitus aga areen tantsijatega, et Heli Jürgensoni dirigeerimisel ühendkooride laulmise saatel esitada ,,Kungla rahvas“ (K.A. Hermann/F. Kuhlbars).
Ja siis see kõlas – Valguspeo nimilaul ,,Läbi päeva ja öö“, mille kohta loo autor Peeter Kopvillem (1954-2016) on öelnud, et peab seda oma loomingus üheks kõige õnnestunumaks lauluks, mis võtab kokku kogu paguluseestluse mõtted ja tunded kodumaa vastu. Peetri tütarde Leiki ja Keila Kopvillemi esitatuna Aarne Tork’i tundlike kittarihelide saatel oli see üks terve kontserdi meeldejäävamaid etteasteid.
Aga terve pooleteisetunnine kava oli täidetud laulude ja tantsudega, mis meile olulised ja hingeminevad. Rahvatantsijate poolt ansambli Ukulele saatel esitatud Pärimustantsude põimikud ning eri tantsud vaheldusid koorilauludega, mida juhatasid Heli Jürgenson, Jaan Seim, Elo Tammsalu, Erik Kreem, Hirvo Surva, Heather MacLaughlin Carbes, Ingrid Silm, Elli Kipper, Rosemarie Lindau, Tjorven Hairfield, Leena Salu, Triin Koch, Jonas Tarm ja Krista Altok Tassa. Südantsoojendav oli näha lasterühma tantsimas neile laagritest tuttavaks saanud laulu järgi ,,Sauna taga tiigi ääres“ (H.J. Schmalz) Kätrin Järvise seatud tantsu. Samuti läks südamesse põlvkondi ühendav emade ja laste teema, kus emadena astusid oma lastega üles Maarika Merirand ja Tiina Hiis.
Ühel hetkel täitus aga esinemisareen graatsiliste võimlejatega. Lisaks Toronto rühmade Glimmer Athletic Club, Kalev Estienne’i ja Ritmika naisvõimlejatele olid külaliseks legendaarsed Malmötüdrukud – Malmöflickorna trupp Rootsist. Kaasa tegi ka Team Canada võistkonda kuuluv särav Carmel Kallemaa.
Kogu kava võttis kokku taas kõlanud Peeter Kopvillemi ,,Läbi päeva ja öö“, mille viimane fraas ,,Oh, Eesti, kas kuuled, kuis mu süda Sul’ lööb, üle mere ja metsa, läbi päeva ja öö…“ jäi vaikselt muusikana korduma ja kinnitama kaugel elavate armastust Eesti vastu.
Südamesse läinud Valguspeo lõppedes oli lahkujatelt kuulda vaid häid sõnu. Nii ütles Rein, et ,,sellist emotsiooni sai vist viimati tunda Esto ajal, kui oli kohal nii palju esinejaid ja pealtvaatajaid.“
,,Valguspidu ületas minu ootuseid ja lootuseid,“ ütles Torontos sündinud, praegu Stockholmis elav Elda, kes osales Valguspeol lauljana. ,,Koorid olid hästi ettevalmistatud; tänud dirigentidele! Oli tore ning õpetlik laulda koos külalislauljatega (st Eestist) ja eriti meeldiv oli nii sõbralik olemine kooride vahel. Leidsin, et kooriliikmed andsid ennast 100% Valguspeo ajal ja loodan, et dirigendid jäid meiega rahule nagu meie nendega,“ lisas ta.
,,Lõpus voolasid mul tänu- ning rõõmupisarad; olen Eestlane! Mind eriti liigutas rahvatantsijate tehtud Eestimaa kuju ning ,,Läbi päeva ja öö“ sõnad keerlevad mul peas; sest sündisin ju samuti võõral maal,“ sõnas Elda lõpetuseks.
Suur tänu Valguspeo kunstilistele juhtidele: Heli Jürgenson, Agne Kurrikoff-Herman, Janika Mölder ja kogu programmi koordineerijale Ellen Valterile, KESKUS projekti eestvedajale.
