Subscribe Menu

Üleskutse!

Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele.

Terve rea aastate jooksul alates 2014. aastast oleme olnud tunnistajaks Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukraina vastu. Venemaa režiimi sellist jultumust on soodustanud varasem karistamatus nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase Venemaa korduvate agressiooniaktide puhul.

Selle üleskutse eesmärk on juhtida Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et NSV Liidu poolt varem toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid ja temale mittekuuluvate territooriumide annekteerimisi ei oleks tohtinud pärast Teist maailmasõda jätta karistamata. Sellised kuriteod ei aegu.

Kahekümnendal sajandil elas meie maailm üle kaks suurt sõda. Pärast esimest maailmasõda asutasid riigid Rahvasteliidu. Loodeti, et see teeb lõpu sõjalise jõu kasutamisele riikidevaheliste poliitiliste erimeelsuste lahendamisel.

Augustis 1939 sõlmisid Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu koos salaprotokollidega. Protokollid määrasid kindlaks Nõukogude Liidu ja Saksamaa nn „mõjusfäärid“ ja õigusvastased territoriaalsed muutused Kesk- ja Ida-Euroopas. Nendel tingimustel lepiti kokku teineteise vastu sõjategevust mitte alustada. 

NSV Liit – tollane Rahvasteliidu liikmesriik – alustas samal 1939. aastal rünnakut Soome vastu. Selle agressiooni eest visati ta Rahvasteliidust välja. 

Järgmisena liideti 1940. aastal Stalini režiimi poolt NSV Liiduga Balti riigid. Need riigid kadusid pooleks sajandiks Euroopa kaardilt. Mõni kuu hiljem, 1941. aastal tungis Saksamaa Nõukogude Liidule kallale.

Kui Teine maailmasõda 1945 lõppes, mõistis Nürnbergi protsessina tuntud rahvusvaheline sõjatribunal Saksa juhtkonna sõjakurjategijatena süüdi. Süüdistusi sõjakuritegudes esitati selles sõjatribunalis ka NSV Liidu vastu. Stalini režiimi süüdistati 1940. aastal massimõrva korda saatmises Poola ohvitserkonna vastu (tuntud kui Katõni tragöödia). Nõukogude võimu poolt esitatud valetõendite alusel lükkas tribunal süüdistuse tagasi. Nii samuti valetõendite abil õnnestus nõukogude osapoolel vabastada end 1944. aasta märtsis toime pandud Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu lauspommitamise süüdistusest.

Ent aeg ei seisa paigal! Kui USA president Ronald Reagan nimetas 1983. aastal Nõukogude Liitu „kurjuse impeeriumiks“, siis pälvis see vabas maailmas laialdast mõistmist ja heakskiitu. Ida-Euroopas algas Nõukogude Liidu rõhumisrežiimi vastane vabadusliikumine.

Need arengud jõudsid oma kulminatsioonini, kui langes Berliini müür ja kui Nõukogude Rahvasaadikute Kongress Moskvas 24. detsembril 1989 otsustas kuulutada Hitleri-Stalini pakti salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.

1991. aastal lagunes kurjuse impeerium Nõukogude Liit.

1945. aastal asutati Rahvasteliidu asemele ÜRO. Selle organisatsiooni toimimist on aga seganud asjaolu, et Vene Föderatsioon (Nõukogude Liidu õigusjärglane) on ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige. Alates 2008. aastast on Venemaa korduvalt algatanud sõjalist tegevust naaberriikide vastu, vetostades ÜRO Julgeolekunõukogus tema vastu algatatud sanktsioone.

24. veebruaril 2022 alustas Vene Föderatsioon täiemahulist sõda, et Ukraina riik tervikuna vallutada. ÜRO-l ei õnnestunud mõjutada Venemaad sõda peatama, Ukraina okupeeritud aladest loobuma, maksma reparatsioone ega karistama Vene sõjakurjategijaid.

Tuleb tegutseda selle nimel, et Venemaa agressiivne käitumine ei ohustaks enam kunagi rahumeelseid naaberriike.

Nõukogude Liidu järglase Vene Föderatsiooni agressiivsus ja rahvusvaheliste kohustuste eiramine võib viia inimkonna kolmandasse maailmasõtta.

ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid on kohustatud tagama rahu meie maailmas. On ilmne, et vahendid, millega püüdis ÜRO tagada rahu Teise maailmasõja järgsel perioodil, on osutunud nüüd, Venemaa sõja puhul Ukrainas, ebapiisavaks. 

Rahu tagamiseks tuleb maailma avalikkusel saavutada seda, et:

– nii nagu 1945. aastal demilitariseeriti Saksamaa, tuleb demilitariseerida Vene Föderatsioon;

– luuakse uus rahvusvaheline sõjatribunal (nn Nürnberg II) ja tuuakse selle kohtu ette Venemaa terroristliku režiimi juhid koos kõigi sõjakuritegude, aga ka inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidikuritegude toimepanijatega;

– uus rahvusvaheline sõjatribunal sätestab mehhanismid, mis määratlevad Vene Föderatsiooni poolt Ukraina Vabariigile makstavad reparatsioonid;

– uus rahvusvaheline sõjatribunal näeb ette niisugused rahvusvahelised asutised, mis on volitatud tagama Vene Föderatsiooni rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise ja heanaaberlikud suhted teiste riikidega;

– uus sõjatribunal (nn Nürnberg II) võttes arvesse ka NSV Liidu poolt 1946. aastal Nürnbergis esitatud valetõendid seoses Stalini režiimi aegumatute kuritegudega (agressioonikuriteod, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, genotsiidikuriteod) langetab uue õiglase otsuse.

Pärast seda, kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõda Ukraina vastu, on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, NATO, Euroopa Liidu parlament ja Eesti Riigikogu kuulutanud Venemaa režiimi terroriorganisatsiooniks. Pärast neid deklaratsioone on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel õigus algatada vajalikke samme uue sõjatribunali kokkukutsumiseks. Nimetatud „Nürnberg II“ eesmärk on tuua kohtu ette totalitaarse NSV Liidu ja tema õigusjärglase Vene Föderatsiooni aegumatud kuriteod alates 1917. aastast.

Jüri Estam, Indrek Grabbi, Jaak Haud ja Toivo Tasa

24. jaanuar 2023

Tallinn

Eesti

Read more