15. juulil toimus Pärnus EKE pansionaadi ees mälestusüritus, kus Baltimaade riigilippude taustal meenutati ajaloolist koosolekut, kus otsustati korraldada Balti Kett, mis tänaseks on kantud UNESCO maailma mälu registrisse. UNESCO mäluregistrisse kantakse vaid maailma ajalugu mõjutanud tähtsündmusi. Balti Keti järelmõjugi on olnud võimas − see on eeskujuks olnud hilisematele inimkettidele üle kogu maailma.
Ajaloolane Küllo Arjakas, kes Muinsuskaitse Seltsi esindajana osales sellel ajaloolisel koosolekul EKE pansionaadis, rääkis, et idee korraldada 23. augustil Balti Kett Tallinnast Vilniuseni tuli Edgar Savisaarelt. Leedukatel oli varuks veelgi grandioossemaid plaane. Näiteks tegid nad ettepaneku moodustada inimestest suured tähed, kus M-täht oleks Eestis, R-täht Lätis ja P-täht Leedus. Siis saanuks neid hiigeltähti ülevalt lennukilt pildistada ja terves maailmas levitada. See idee jäi paraku teostumata, sest nõukogude ajal polnud mingit võimalust saada võimudelt luba lennukilt pildistamiseks. Seda teades said Leedus rahvuskangelasteks kaks lendurit, kes salaja lennukiga õhku tõusid ja Balti Ketist osavõtjatele Leedu kohal sadade kilode viisi lilli alla viskasid ja inimketti ka filmisid. Kui lennukid maandusid, olid neil vastas KGB töötajad ja mehed arreteeriti. Ka leedukate teine idee, teha inimkett kuni Poolani, kes samuti Molotov-Ribbentropi pakti pärast kannatas, polnud teostatav, sest N. Liidu ja Poola vahel oli hästi valvatud riigipiir.
Nüüd toimunud mälestusüritusel esines tervitusega ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, kes korraldas pärast konverentsi Strand Hotellis maitsva lõunaga vastuvõtu. Eestlaste kõrval olid Pärnusse sõitnud ka külalised Lätist. Leedukate nimel tervitas Leedu suursaadik Eestis Neilas Tankevičius. Läti rahvarinnet 15. juulil 1989 esindanud muusikaprofessor Arnolds Klotinsh meenutas oma sõnavõtu lõpus veel ühte eesti-läti ühisüritust, mis toimus 1969. a Valgas. Eestlaste juubelilaulupeo puhul toimus piirilinnas laulupäev ja rongkäik. Tema kõrval seisnud vanem mees olevat näidanud ühele portreele, mida lauljad kandsid ja küsinud ühelt eesti mehelt: “Kas teate, kes see on?” Mees olevat vastanud, et see on Molotov-Ribbentrop. Selle absurdse nalja peale hakkasid kõik naerma, sest kohalikud ju teadsid, et tegemist oli Cimze Seminari direktori Janis Cimze fotoga, kes osales aktiivselt nii Eesti kui Läti laulupidudel.
Strand Hotelli konverentsile olid tulnud legendaarsed rahvarindelased – Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Mati Hint, Hardo Aasmäe jt. Oma kohalolekuga austas üritust ka president Arnold Rüütel. Professor Klotinshiga olid Lätist kohale tulnud Valentine Zeile ja Janis Lucans.
Mati Hindi kõne Esimesel Balti Assambleel 13. mail 1989 Tallinnas kõlab tänapäevalgi värskelt. “Balti tee on Ida ja Lääne ausate kokkulepete otsimise tee,” ütles Mati Hint 25 aastat tagasi. “See on rahvuste enesemääramisõiguste realiseerimise tee. Sellele teele asumine oleks uueks lootuseks Baltimaadele ja kogu Euroopale.”
Viimase aja sündmused Ukrainas näitavad, kui oluline roll on täita Baltimaadel ja kui tähtis on seda Balti teed elavana hoida. Ka Järvi Suvefestivali kava on sel suvel just selles võtmes üles ehitatud. Avakontserdil mängis Neeme Järvi käe all Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester ja Strand Hotelli konverentsi järel said külalised nautida Simfonietta Riga esinemist. Seekord dirigeeris Paavo Järvi. Noortest muusikutest koosnev Simfonietta Riga on juba mõnda aega olnud tegev Balti muusikute ühisprojektides. Viimati ka Arvo Pärdi autoriplaadi “Aadama itk” lindistusel, mille eest Tõnu Kaljustele omistati GRAMMY auhind.
Sirje Vihma-Normet
