Üks esimesi metsavendade teema ajaloolisi käsitlusi ilmus Mart Laarilt pealkirja all ,,Metsavennad. Sõda metsas“ (1993), inglise keeles aasta varem! (1992) Tiina Etsi tõlkes ,,War in the Woods. Estonia's Struggle for Survival 1944-1956“, millele kirjutas eessõna tollane ajalehe Meie Elu peatoimetaja dr Tönu Parming.
Kui valdavalt on räägitud metsavendadest kui relvastatud vastupanuvõitlejatest ja metsavendlusest kui vastupanuvõitlusest, siis ei saa ega tohi unustada, et paljud metsa kaitsvasse varju läinud olid tavalised inimesed, kes olid kas mingil ajal värvatud saksa sõjaväkke või proovisid mobilisatsioonist hoiduda või olid võõrvõimu võimalike karistustegude hirmus, nad polnud kurjategijad, vaid soovisid lihtsalt ellu jääda. Samuti oli metsavendade hulgas naisi.
Eesti viimaseks metsavennaks peetakse August Sabbet (1. IX 1909 – 28. IX 1978) - meest, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke. Nii väidab Vikipeedia. Et metsavendade ja nende saatuse lugude uurimine pole lõppenud ja et veel tuleb välja uut informatsiooni näitab seegi, et veel üsna hiljuti – 2022. aastal – avastati Harju- ja Järvamaa piirilt, Käpa järve lähedalt seni teadmata metsavenna punker, milles lisaks esemelistele leidudele olid ka inimsäilmed. Selle kohta ilmus arheoloog Mauri Kiudsoolt ajalehes “Eesti Ekspress“ # 32 (1809) 7.08.2024 pikem artikkel peakirjaga ,,Unikaalsest metsavenna punkrist leitud surnu isik on siiani saladus“.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
