XIII noorte laulu- ja tantsupidu kandis ühist juhtmõtet „Püha on maa“, mille idee eesmärk oli igas argipäevas panna nägema seda, mis on püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa.
Kultuuriminister Heidy Purga sõnas peolistele: „Laulu- ja tantsupeod puudutavad pea kõiki eestlasi, toovad meid kokku ja panevad ühes hingama. See on pidev teekond, milleks valmistutakse pikalt. Üheskoos õpitakse repertuaari, harjutatakse ja osaletakse südamevärinal eelproovides, kulminatsiooniks rongkäik ja esinemine laulukaare all või tantsumurul.“
Olime meiegi sellel unustamatul peol Euroopa Eesti Mudilaskoori 43 mudilase, Lastekoori 43 lapse ja Neidudekoori 31 neiuga. Peoks sai valmistutud Luksemburgis Remerschenis toimunud laululaagrites, sinna üle Euroopa kokku sõites. Tallinna saabudes ootasid ees pikad proovipäevad kuuma ilmaga ja osadel lauljatel ka tantsijatena esinemised tantsupeol. Suvekuumuses toimunud tantsu- ja laulupeoproovides vajasid mitmed tantsijad-lauljad esmaabi, leitsaku tõttu katkestati 29. juunil toimunud tantsupeo üldproov.
Tantsupeo pealkiri „Sillad“ sümboliseeris ühisosa otsimist elus ja inimeste vahel, sildade ehitamist iseendas ning ümbritseva maailmaga. Tantsupeo pealavastajaks oli koreograaf Agne Kurrikoff-Herman, tema assistendid Kadri Tiis ja Vaike Rajaste.
Kokku andsid 8391 tantsijat 30. juunil ja 1. juulil kolm sama kavaga etendust Kalevi Keskstaadionil. Kavas oli 22 tantsu. Osalesid: 1.–2. klassi, 2.–3. klassi, 3.–4. klassi, 5.–6. klassi ja 7.–9. klassi segarühmad, C-noorte segarühmad, neidude tantsurühmad, pererühmad, väikeste ja suurte võimlemisrühmad. Peo muusika kõlas elavas ettekandes, mida esitasid solistid Mari Kalkun, Anu Taul, Mari Jürjens, Juhan Uppin jt. Mari Kalkun esitas tantsupeol oma loodud laulu „Sata-Sata“ ja ootas põnevusega sama laulu esitust laulupeol lastekooride esituses.
Photo gallery
Kuumuse tõttu jäeti ära tantsijate pikem väljamarss peaproov-etendusel ja esimesel etendusel. Väljamarss kogu pikkuses leidis aset peo viimasel etendusel, kui õhutemperatuur oli pisut langenud. Tantsupeo esimesel etendusel anti üle noortepidude algatajate Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumid kolmele tantsujuhile (laureaadid Eena Mark, Ulvi Mägi ja Kristiina Siig). Peo viimase etenduse avas peaminister Kaja Kallas, kes on ka ise korduvalt tantsupidudel osalenud. Peo pealavastaja Agne Kurrikoff-Herman sõnas kolmanda etenduse lõpus: „Südamega tehtud sillakaared on kõige tugevamad/…/ Soovin, et see sillakaar, mis meid seob meie oma kalli Eestimaa külge, ei katkeks kunagi.“ Tantsupeo kõigi etenduste teadustaja oli Meelis Kompus.
Saime perega osa esimesest imelisest tantsupeoetendusest 30. juunil. Kogu tantsupeo kontseptsioon ja teostus oli suurepärane ning oma muljeid on raske sõnadesse panna. Seda pidu oli vaja ise kohapeal kogeda. Eriti meeldisid meile 1768 1.-2. klassi ja pererühmade tantsijat, kes esitasid laulumänge ja tantsu „Vikerkaart otsiman“. Ideeks oli ,,Hoides emal-isal, vanaisal-vanaemal käest, loon ma mängu kaudu sillakaari suurde maailma“. Need olid väga armsad mängulustilised tantsud koos peredega, mis soojendasid südant. Vahva oli ka 1555 noorte segarühma ja poiste „Pulgatants“. Unustamatu mulje jättis kõigile tants „Sillad põlevad“ võimlejate esituses. Ka segarühmade „Jalad maas“ oli meeliköitev: ,,Jalad tugevasti maas olen ma teel mööda sedasama sillakaart, mille otsa kinnitasin kord, hoides emal-isal tugevasti käest, kindlasse pinnasesse. Sinna, kus on mu juured, on mu algus.“ Tantsupeo viimaseks tantsuks oli „Oige ja vasemba“, mida esitasid koos kõik 8391 tantsijat ja võimlejat. Tore oli jälgida tantsumustreid staadionile paigaldatud suurel ekraanil.
Esimesel juulil toimus vabaduse väljakul rahvamuusikapidu, mis pühitses Eesti pärimusmuusikat. Rahvamuusikapidu on väljund just nendele noortele, kes on leidnud ühtekuuluvustunde ja ühise keele just selles musitseerimise vormis, mida on antud edasi kuuldelisel teel. Etendus „Päriselt“ viitas ühelt poolt küll ehedusele ja eripärale, teisisõnu identiteedile, juurtele ja päritolule, teisalt aga sellele, et päris ja ehe saab olla vaid midagi, mis käib ajaga kaasas ja kõnetab noori. Peol nägime, et rahvamuusika on igati tänapäevane, päriselt elav traditsioon. Kõlasid kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, akordionid ja näppepillid. Rahvamuusikapeo üldjuhiks oli Juhan Uppin.
Tantsupeoetenduste järgselt ootasid kõik pikisilmi kulminatsiooniks kujunenud laulupeorongkäiku ja laulupeokontserti 2. juulil. Üle kolme aasta kestnud teekond hakkas lähenema suurele finaalile. Kui eelmistel päevadel oli ilmataat peolistele kinkinud kuiva ja kuuma ilma, siis rongkäigu päevaks ennustati vihma ja äikest. Kogu rongkäigu ajal tibutaski peenikest vihma, millest rõõmsad laulu- ja tantsupeolised end häirida ei lasknud. Kaunitele rahvariietele tõmmati peale läbipaistvad kilekeebid ning rõõmsalt lauldes ja orkestrihelide saatel marsiti Vabaduse väljakult lauluväljakule, kus sai keha kinnitada traditsioonilise laulupeosupiga ja magustoiduks maiustati jäätisega. Viimased rongkäigus osalejad marssisid lauluväljaku eest otse lavale, et laulda avaühendkooris Mihkel Lüdigi „Koitu“ ja panna loitma tantsupeolt saabunud tuli lauluväljaku tuletorni.
XIII noorte laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg sõnas: „Laulupeo muudab põnevaks see, et laulupeo teekond on täis inimlikke kohtumisi. Proovides kohtuvad lauljad ja pillimängijad omavahel ning oma dirigendiga. Sealt edasi eelproovides kaasteelistega. Nüüd oleme jõudnud kohtumiste kohtumisse, kus lõpuks saame kõik omavahel kokku kaare all./…/,,Püha ümbritseb meid üha,“ ütleb Doris Kareva. „Armastus on kõige all,“ lisab Hando Runnel. Eesti luule on ammendamatu varaallikas ning luulel ja meie kaunil emakeelel on seekordsel peol eriline kaal.“
Laulupeokontserdi kavas oli 45 teost. Kontserdil osalesid: mudilas-, laste-, poiste-, noormeeste-, neidude- ja ühendkoorid, puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid. Seekordset kontserti saatsid tugevad vihmahood. Eriti tugev valing koos ootamatu äikesega tabas pidulisi vahetult pärast mudilaskoori esinemist, kui peo noorimad lauljad olid lavalt lahkumas. Pikselöögile järgnes umbes pooletunnine erakordselt tugev vihmasadu, mis sundis pidu hetkeks peatuma. Mudilased lahkusid vastavalt peo korraldajate varasematele soovitustele kiiresti lauljaväljakult, lahkus ka osa publikut, kes olid läbimärjaks saanud. Ilm muutus seejärel taas selgemaks, kava jätkus, kuid uus tugev vihm tabas laulupidu lõpuühendkoori ajal. Sellele vaatamata ei lahkunud lauljad lavalt, publik jäi samuti väljakule ning kogu kava kanti ette vastavalt plaanile.
Eriti jäi seekordselt laulupeolt kõigile meelde lastekooride esituses Mari Kalkuni muusika ja tekstiga laul „Sata-sata!, mis kujunes nagu vihmaloitsuks ja selle peo eriliseks sümboliks. Laul läks lauljate nõudmisel kordamisele ja teisel korral laulis dirigendipuldis kaasa ka autor Mari Kalkun. Meie Euroopa Eesti Lastekoori lapsed laulsid laulu ka lava taga mitmeid kordi. Ei tea, kas see laul selle vihma välja võluski, mida Eestimaa tegelikult väga vajas ja ammu ootas.
Laulupeol kõneles tugevas vihmasajus EV president Alar Karis, minnes dirigendipulti esinema ilma vihmakeebita. President rõhutas oma tervituses armastuse ja üksmeele tähtsust: „Armastus on kõige all/…/ Ka siis, kui seda laulu- ja tantsupeo erilist tunnet, vaimu ja hingust me argiellu kaasa võtta ei saa, siis kõige all hõõguva armastuse me saame. Üksmeele me saame. Ja peamegi.“
Laulude vahel esitasid Eesti noored oma kõnevõistluse töid, mis olid üleriigilisel kõnevõistlusel valitud paremate hulka.
Laulukaare all esines kokku ligi 15 000 lauljat ja muusikut, nende hulgas 14 väliskollektiivi – kaks orkestrit Lätist ja Soomest, 11 koori Rootsist, Soomest, Luksemburgist, Austriast ning kaks tantsurühma Lätist ja Belgiast.
Sellekordse peo meeleolu tabava ja kokkuvõtva luulevormis tänukirja saatis Euroopa Eesti Mudilas-, Laste-, ja Neidudekoori lauljatele, dirigentidele, kontsertmeistritele, saatjatele, abilistele, toetavatele pereliikmetele meie dirigent Anneli Aken:
„Meenutades märga sokki,
ostmata jäänd kummikut,
keebialust keerulokki,
sööklaesist ummikut,
mäenõlva mudaoja,
kõva kõuekärakat,
mis ka väsind tütred-pojad
platsil üles äratas.
Mida lõpuks mäletada?
Seda, et kõik oli märg?
Või et jätkus pidurada,
et ei katkend laulujärg?
Triibuseelik saanud kuivaks,
silmanurgast kuivand soo.
Kindel – keegi ei jäänd tuimaks.
Laul las taas meid kokku toob!
Tänan teid tuhandest, armsad lauljad, et vastu pidasite! Loodan, et keegi haigeks ei jäänud.
Maani kummardus dirigentidele, kontsertmeistritele, laulude salvestajatele!
Kiitus teile, kallid saatjad laulupeol, vormirõivaste ,,distributsioonikeskus“ ja kõik abilised laululaagrites!
Aitäh kõikidele toetavatele peredele!“
See pidu jääb meie noortele kindlasti elulõpuni meelde. Lauljad ei lasknud end vihmast häirida ja ei tahtnud lauluväljakult mitte koju minna. Kallistamise ja hüvastijätumuside ringe koorikaaslastega tehti ikka mitukümmend korda. Tantsimiseni! Laulmiseni!
Tallinn, 5. juulil 2023
