Selline väike küla seal ongi ja kuigi ta pole suur, on tal rikkalik ajalugu, tähtsamana läbis asulat rongiliin 19. sajandil, mis on juba nüüdseks ammu kadunud ja pisut unustatud. Läheduses asub ilus rand, Blue Mountain ja mitmed teised suusakuurordid ja endiste rongirööbaste trajektooril tehtud kergliiklustee „Georgian Bay Trail“, nii et tegemist jätkub ka praegu palju. Uurime natuke lähemalt, kuidas küla alguse sai ja miks ta nii tuntuks puhkepaigaks on saanud.
Craigleith sai oma päris alguse juba 1649. aastal, kui Wyandot ehk Wendati pärimaalased rändasid Ameerikast põhjapoole ja asusid Georgian Bay kaldale, kuna seal oli hea ligipääs kalastamisvõimalustele ja sai vabalt liikuda järve kallast mööda, kus nad said ka kokku Prantsuse karusnahakauplejatega. Wyandot’ hõim kui funktsioneeriv poliitiline ja jõukas pärismaalaste kogum, sai oma alguse sellel ajal, sest Wyandot kolm klanni „Kits,“ „Hunt“ ja „Kilpkonn“ ja nende pealikud said kokku uues kodus. Peaaegu kakssada aastat elasid nad seal rahus, aga nagu ka teiste maa-aladega, sinna hakkas 19. sajandi alguses asuma rohkem Inglise ja Euroopa päritolu inimesi, kuna riik andis välja nende „omatud“ maatükke asustamiseks piirkonnas uutele immigrantidele.
1840. aastatel tuli esimene uus elanik nimega John Brazier enda kodu sinna rajama, aga nime küla ei saanud, kuni Kanada tuntud raudteedeinsener sir Sandford Fleming tõi oma vanemad, õed ja vennad sinna elama 1854. aastal. Fleming nimetas piirkonna Craigleith’iks mis tähendab „kivine sadam“ ja nii hakkas küla kasvama, asutati lahtine kaevandus ja mööblitööstus. Huvitav väike punkt on see, et ehitati ka esimene kruusatee asulasse, mis käiski mööda Wyandot pärismaalaste vana rada kalda ääres. 19. sajandi lõpuks oli seal 50-80 elanikku, pood, saeveski, kaks kirikut ja postkontor, mille ülemaks sai Flemingu isa. Siinkohal on ka väärt nimetada, et Sanford Fleming disainis esimese Kanada postmargi 24-aastaselt, kujutis margil oli kobras.
1872. aastal müüs Flemingu isa maatüki selle sama kruusatee ääres Northern Railway kompaniile, kuna nendel oli plaanis teha pikendus raudteele, mis jõuaks välja Meafordi, veel Thornburyst põhja poole. 1882. aastal ostis Grand Trunk Railway Northen Railway ära ja varem nimetatud muinasjutuline, võluva torniga Craigleith’i siis kaasaaegse disainiga raudteejaam ehitati samal aastal, selle aja peale läbis küla viis rongi päevas. Hoones olid eri ootealad meeste ja naiste jaoks, seal elas ka jaamaülem aastaringselt oma perega. Kuigi elanikke jäi külas vähemaks Collingwoodi ja Thornbury kasvamisega 20. sajandi algul, sai asula ootamatult suusakeskuseks 1940. aastatel, kuna sai talvel võtta hommikul kella seitsmese rongi Toronto Union Stationist Craigleithi jaama ja sealt sõita 25 sendi eest hobusega veetud saanis, mis viis otse Blue Mountaini suusamägede juurde. Rongiga sai sõita külasse, kuni 1960. aastateni, kui autoliiklus muutus populaarseks, laiendatud teevõrgustiku tõttu.
Rongijaama on hoidnud kohalik valitsus ja vald ilusti korras, nüüd on see piirkonna muusemiks tehtud ja hoone ees seisavad ilusad sirelipõõsad Flemingute talu maade pealt, väike viide koha ajaloole.
Ärgem unustagem kohalikku ajalugu, minge avastage ilusat puhkepaika Georgian Bay kallastel!
