Ingliskeelses keeleruumis toimetavatele eestlastele võib tulla üllatusena, et meil on eestikeelsete nimedega taevakaart. Näiteks on Milky Way nimetus meil hoopis Linnutee, Big and Little Bear vastavalt Suur ja Väike Vanker. Urmas Sisask lähtus oma klaveritsüklit kirjutades Paul Prülleri koostatud eestikeelsete nimetustega taevakaardist. Muusikalise dominandina kasutas helilooja rahvalaule Herbert Tampere koostatud kogumikust.
Tähistaevaks nimetasid vanad eestlased taevalaotust, kus on palja silmaga nähtavad tähed. Eestlaste tähtkujude kujutluspiltide nimetused on enamasti võetud põllutööga seotud esemetelt, mis tõendab, et eestlased on juba ammustest aegadest olnud põlluharija rahvas. Vanade eestlaste tähistaevas ei ole seotud religioossete kujutlustega, vaid ilmastiku ja viljasaagi ennustamisega. Nende arvates peegeldus taevas kõik see, mis maa peal toimus. Rahva üldine arvamus oli, et iga inimese jaoks sütib ta sünnihetkel taevasse täht.
Maal sündinud ja lapsepõlve veetnud Urmas Sisaskile on tähistaevas nii sügava mulje jätnud, et ta on kogu oma loomingu tähistaevale pühendanud. Augustikuine tähistaevas on Eestis tõesti meeliülendav vaatepilt – seda saab siiani imetleda nendes maakohtades, kuhu ei ulatu elektrivalguse kuma, mis teeb kõik ühtlaselt halliks. Klaveriduo Laidna-Sisask esituses kõlanud tsükli osade nimetused panevad fantaasia tööle: Vana (seaduse) sõel – Hajumine; Uus (taeva-) sõel – Staatilisus; Orjatäht – Segunenud orjalaulud; Ridamus – Loits; Kuhjalava – Auklik pinge; Põhjanael – Rahutäht ja Suur Rist – (Paastutähed) – Kulgemine.
Et eestlased on vana ja tark rahvas, näitab kas või nimetus Linnutee, sest tänapäeval on tõestatud, et rändlinnud kasutavad orienteerumiseks tohutut valguseallikat, mida meie nimetamegi Linnuteeks.
Suur Rist on eestlaste rahvaastronoomia nimetuste hulka hiljem lisatud, juba pärast ristiusustamist. See tähtkuju on Eestis seniidis augustis-septembris ja on saanud oma nimetuse tänu sarnasusele risti kujutisega. Pole vist vaja rõhutadagi, et eestlaste tähtkujude nimetused on tuhandete aastate jooksul meie keelt ja mõttemaailma mõjutanud ja kujundanud. Et eestlased on vana ja tark rahvas, näitab kas või nimetus Linnutee, sest tänapäeval on tõestatud, et rändlinnud kasutavad orienteerumiseks tohutut valguseallikat, mida meie nimetamegi Linnuteeks.
Urmas Sisaski klaveritsükkel „Eesti rahva taevas“ nõuab pianistidelt suurt virtuoossust ja fantaasialendu. Esitusele lisasid emotsionaalsust tagalavale projitseeritud tähistaevas – tähtkujud, millest helilooja oma muusikale inspiratsiooni sai. Muusikaakadeemia doktorantuuris kammeransambli erialal õppivatele noortele pianistidele on see teos tõeline väljakutse. Mati Mikalai juhendamisel on ette valmistatud ka kavad, millega duo on käinud mitmetel rahvusvahelistel klaveriduode konkurssidel. Alati on koju toodud mõni hinnaline koht, Budapestist ja Helsingist naaseti lausa kuldmedalitega.
Kuna Tiiu Sisask on hiljuti lahkunud helilooja Urmas Sisaski tütar, on klaveriduo repertuaaris klassikalise muusika kõrval rohkesti Sisaski muusikat. Neile on kirjutanud muusikat ka Liisa Hirsch ja Torontos sündinud helilooja Riho Esko Maimets. Loodetavasti jõuab see andekas klaveriduo tulevikus rõõmustada ka Toronto muusikapublikut.
