Helilooja Alo Põldmäe eestvedamisel sündinud Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum otsis aastaid endale oma kodu ja leidis selle lõpuks Holdre lossis. Meie klaverimeisrite superstaar Ernst Hiis kaotas oma töökoja kaks korda – revolutsiooniaegses Peterburis ja märtsipommituste põlengus Tallinnas. Estonia teatri varemetest leitud metallist klaveriraami abil meisterdas Ernst Hiis esimese Eesti kontsertklaveri. Vanameistri tööd hinnati nii kõrgelt, et Moskva nõusolekul asutati 1950. aastal Tallinnasse klaverivabrik „Estonia“, mis tegutseb siiani.
Kuuldes, et Holdre lossis esitavad teose kaheksa pianisti kaheksal erineval klaveril, hakkasin kohe nuputama, kuidas sinna Läti piiriäärsete metsade vahele kontserdile sõita.
Hiljuti lahkunud helilooja Urmas Sisaski sõbra Toivo Tuberiku eestvedamisel toimus 6. jaanuaril Holdre lossi klaverimuuseumis haruldane kontsert. Neljale klaveriduole kirjutatud Sisaski klaverisümfoonia kandsid ette kaheksa pianisti kaheksal klaveril. Olen kuulnud Sisaski klaverisümfoonia ettekandeid neljal klaveril Jänedal ja Muusikaakadeemia kammersaalis, kus mängis šamaanitrummil kaasa ka helilooja ise rütmipartiile väge juurde andes. Kuuldes, et Holdre lossis esitavad teose kaheksa pianisti kaheksal erineval klaveril, hakkasin kohe nuputama, kuidas sinna Läti piiriäärsete metsade vahele kontserdile sõita. See õnnestus tänu Heino Nurgale, kelle elukoht on Holdre lossi lähistel Ülaste talus.
Lumiste metsade vahel kontserdipaika sõitmine oli juba ise üks suur seiklus. Ilm oli selge, nii sõitsime kontserdipaika särava tähistaeva all. Oli aega mõelda tagasi kunagistele Urmase tähistaevast tutvustavatele vestlustele, meenus ka, kuidas me kontserdi korraldaja Toivo Tuberikuga Mahtra muuseumis Urmase teleskoobi abil põhjatust tähistaevast Saturni otsisime. Holdre lossi jõudsime viimasel minutil – klaverimuuseumi juhataja Alo Põldmäe ütles juba kontserdi avasõnu.
Põnev oli uudistada, kuidas need kaheksa klaverit olid kontserdi jaoks paigutatud. Kesksel kohal oli uhke tiibklaver „J. Bechstein“, mille on klaverimuuseumisse deponeerinud Paul Kerese venna akadeemik Harald Kerese tütar. Sellel klaveril mängis Johan Randvere, kes oli samas ka ettekande dirigent. Randvere taga mängisid Ihse kabinet-tiibklaveritel Leedu pianistid Viktoras Orestas Vagusevicius ja Jonas Benjaminas Balsys. Seinte äärde paigutatud Sprenk-Läte, Rässa, A. Selbergi ja Joh. Wihma pianiinodel mängisid Tiiu Sisask, Marianne Liis Oissaar, Tiit Tomp ja kaksikud Jelizaveta ja Sofija Gridjushko Lätist. Kokku lausa rahvusvaheline klaveriorkester!
Pianistid teavad, et igal klaveril on veidi erinev tämber ja kõlakvaliteet. Sellest lähtuvalt oli tehtud põhjalik eeltöö, et need erinevused klaverisümfoonia kõlapaletti rikastaksid. Tulemus oli lihtsalt vaimustav.
Eriline koht ta loomingulises meetodis oli planeetide harmoonial – Maa, nagu ka Pluuto ja Merkuuri põhitoon on cis, samas kui meie Päikesesüsteemi ülejäänud neli planeeti lisavad sellele oma põhitoonid d, fis, gis ja a.
Helilooja Urmas Sisask oli ka hobiastronoom, kes astronoom Peep Kalvi juhendamisel uuris tähistaevast juba konservatooriumi õpingute ajal von Glehni tähetornis Nõmme männimetsa all. Vaimustus tähistaevast mõjutas Sisaski tervet loomingut. Ta on oma loomingusse valanud kogu taevalaotuse põhjast lõunani. Selleks arvutas ta enda jaoks välja „universumi klaviatuuri“, mille helikõrgustest lähtuvalt ta oma teoseid lõi. Eriline koht ta loomingulises meetodis oli planeetide harmoonial – Maa, nagu ka Pluuto ja Merkuuri põhitoon on cis, samas kui meie Päikesesüsteemi ülejäänud neli planeeti lisavad sellele oma põhitoonid d, fis, gis ja a. Oma suureks üllatuseks avastas Sisask hiljem, et tema poolt väljaarvutatud planeetide helirida vastab jaapanlaste pentatoonilisele helilaadile Kumayoshi. Seda teadmist kasutades kirjutas ta 1988. aastal populaarsed kooriteosed „Ave Sol“, „Magnificat“ ja „Gloria Patri“.
Sisaski loomingus on eriline koht tähistaevast inspireeritud klaverimuusikal. Tähistaeva-tsüklis on kokku 88 (!) klaveripala, millest kõige viimane „Põhjakroon“ on pühendatud Mikk Sarvele. Mikk tutvustas Urmasele eestlaste muistseid tähistaeva-legende, mida Urmas kasutas oma klaveripaladele pealkirju pannes. Esimestel kontsertidel jutustas Mikk Sarv neid muistseid lugusid ka kuulajatele. Sisaski klaveriloomingu kulminatsiooniks on klaverisümfoonia „Universumi hääled“ neljale duole, mis on Sisaski klaveriloomingu tähtteoseks. Teos algab „suure pauguga“ ja kogu klaverisümfoonia jooksul püütakse muusikaliste vahenditega kaosest kosmost luua. Publik võttis Urmas Sisaski teose ja kaheksa pianisti esituse vastu püstijalu aplausi ja braavohüüetega.