Raul Talmar oli Ene Üleoja kõrval Urmas Sisaskile oluline loominguline partner. Ene Üleoja õhutusel sündis „Eesti missa“ ja see kõlas 1994. aasta üldlaulupeol ka tema juhatusel. Raul Talmar on Sisaski teoseid nii dirigeerinud kui kirjastanud.
Esimese „Gloria Patri“ kirjutas hiljuti lahkunud helilooja aastal 1988. Esiettekannet dirigeeris Anne-Liis Treimann ja seda saatis suur menu. Teine „Gloria Patri“ valmis 35 aastat hiljem ja see kõlas esiettekandes Stockholmi toomkirikus – esitajaks St Jacobs’i kammerkoor, mida juhatas Gary Graden. Ettekanne toimus 12. detsembril 2022.a, kuhu helilooja enam minna ei saanud, sest lebas haigevoodis.
Urmas Sisask tundis tähistaevast nagu oma viit sõrme – kogu tema looming on inspireeritud elamustest, mida ta sai tähistaeva vaatlustest. Sisaski loominguline „laboratoorium“ asus Jänedal, kuhu ta ehitas omale unikaalse „muusikalise tähetorni“. Seal tegi ta oma elu jooksul üle kahe tuhande kontserdi. Klaverimängule lisaks rääkis helilooja kuulajatele ka oma loomingulisest meetodist – ta sidus kosmiliste objektide liikumise kindlate helikõrgustega. Päikesesüsteemi planeetide liikumistrajektoore analüüsides jõudis Sisask välja viie-astmelise helide järgnevuseni – cis-d-fis-gis-a. Tema hämmastus oli suur kui ta sai hiljem teada, et jaapanlastel on sama järgnevusega pentatooniline helilaad Kumayoshi. Just sellel helide järgnevusel baseeruvad Urmas Sisaski segakoori-teosed „Gloria Patri I“ ja „Gloria Patri II“.
Süvenedes Sisaski tähistaeva ülistamiseks kirjutatud loomingusse sündis Tammsalul kongeniaalne tekst helilooja muusikaga. Urmas Sisask lasi Tammsalu tekstid tõlkida ladina keelde – nii kõlas „Gloria Patri II“ nii Stockholmis kui Tallinnas ladinakeelsena.
Helilooja viimaseks jäänud heliteosele „Gloria Patri II“ lisab mõjujõudu teadmine, et see sündis siis, kui selle looja oli juba raskesti haigestunud. Surma eelaimdust on tunda nii tekstis kui muusikas. Selle teose nimetuseks võinuks olla ka Reekviem nagu Mozarti viimaseks jäänud teosel. Kui Mozart kasutas oma teoses traditsioonilist surnute missa teksti, siis Urmas Sisask pöördus kirikuõpetaja Jaan Tammsalu poole palvega kirjutada talle originaaltekst. Süvenedes Sisaski tähistaeva ülistamiseks kirjutatud loomingusse sündis Tammsalul kongeniaalne tekst helilooja muusikaga. Urmas Sisask lasi Tammsalu tekstid tõlkida ladina keelde – nii kõlas „Gloria Patri II“ nii Stockholmis kui Tallinnas ladinakeelsena.
Urmas Sisask andis juba oma elu ajal interpreetidele vabad käed kasutada tema hiigeltsüklite osi esitaja enda järjestuse soovi kohaselt. Tiiu Sisask oli 88-st klaveripalast koosnevast Tähistaeva-tsüklist seekord välja valinud seitse pala. Dirigent Raul Talmar valis 24-osalisest „Gloria Patri II“ tsüklist samuti seitse osa, lõpetades Jaani kiriku ettekande kahekümnenda osaga „Taevane isamaa“. Loodetavasti kantakse tulevikus Urmas Sisaski viimaseks jäänud heliteos ette ka tervikuna. See ei ole ühele segakoorile lihtne ülesanne, sest muusika on kirjutatud küllaltki keerulises võtmes – samas jäädes heakõlalisuse piiridesse. Jaani kirikus esitasid Urmas Sisaski kooriloomingut kahest koorist koosnev laulukoor. Nendeks olid segakoor K.O.O.R ja Lehtse kammerkoor. Dirigent Raul Talmar pidi publikule mitmeid kordi kummardama tulema – kogu kontsert sai väga sooja vastuvõtu osaliseks.
