Läbi arvude prisma
Vabariiklased suurendasid oma ülekaalu Kongressi esindajatekojas ja said 8 aasta järel uuesti oma kontrolli ka senati. Ameeriklased valisid 435-kohalise esindajatekoja koosseisu, 36 senaatorit 100-st, 36 osariigi kubernerid ning enamuse osariikide parlamendid.
Kui varem oli vabariiklastel esindajatekojas 234 kohta, siis uues koosseisus on neil 246 esindajat ehk sama palju, nagu neil oli aastatel 1947-49, mil presidendiks oli demokraat Harry S. Truman. Nii et tegemist on tõepoolest ajaloolise võiduga. Demokraatide saagiks jäi 174 mandaati. Esindajatekoja spiikrina jätkab John Boehner, kes valiti ametisse 13. korda.
Kui siiani moodustasid 100-liikmelisest senatist enamuse demokraadid, siis valimiste järel läks kontroll üle vabariiklastele. Uues senati koosseisus on vabariiklastest senaatoreid vähemalt 52 ja demokraate 45. Mitmes osariigis suutsid vabariiklased võita demokraatidest senaatoreid, kes 2008. a olid tänu Obama tollasele populaarsusele võitnud. Erinevalt esindajatekojast valitakse senat kolmes etapis, iga kord kolmandik senaatoreid 6-ks aastaks. Senati enamusliidriks saab Mitch McConnell.
Ameeriklased valisid teisipäeval 36 osariigis ka kubernere. Senatis enamuse kaotanud demokraadid lootsid, et kubernerivalimistel läheb neil paremini, kuid paraku see lootus luhtus.Vabariiklased olid võidukad ka kubernerivalimistel, andes demokraatidele hoobi mitmes nende kindlaks peetud kantsis. Kui enne valimisi oli Ühendriikide 50 osariigis kuberneridena 29 vabariiklast ja 21 demokraati, siis käesolevate valimiste tulemusena tõusis vabariiklastest kuberneride arv 31-le ja langes demokraatide osas 17-le.
Vabariiklaste võidu põhjused
Enamus ameeriklasi arvab, et USA liigub oma demokraadist presidendi Barack Obama juhtimisel nii sise- kui välispoliitiliselt valel rajal. CNN-i äsjase arvamusküsitluse kohaselt pole 8 ameeriklast 10-st rahul Kongressi tööga ning kuus 10-st president Obamaga.
Hoolimata mitmete majandusnäitajate ja tööhõive olukorra paranemisest, ei kajastu need rahva (eriti keskklassi) elatustasemes. Inimesed on pettunud ja nördinud. Nii näitavadki arvamusküsitlused, et ameeriklaste arvates on majandus halvas seisus. Kongress on viimastel aastatel olnud praktiliselt teovõimetu, kuna konsensuse saavutamine kahe valitseva partei vahel on osutunud võimatuks. Viimase kahe aasta jooksul on Kongress vastu võtnud kõige vähem eelnõusid kogu oma eksistentsi vältel.
Üheks vabariiklaste võidu põhjuseks on ka see, et neil olid äsjastel valimistel hoolikalt valitud kandidaadid ning hästi läbimõeldud ja –viidud kampaaniad.
Conrad Black analüüsib ajalehes National Post (05.11) president Obama ja tema administratsiooni möödalaskmisi, nentides, et USA vajab paremat presidenti. Black mainib Obama ja demokraatide komistuskividena kontroversiaalset tervishoiurefomi (Obamacare), bürokraatiat, korruptsiooni, välispoliitiliste prioriteetide ebaõnnestunud valikuid jm. Blacki arvates käsitleb Obama kirgliku golfimängijana igat esilekerkivat kriisi kui ärritavat vahelesegamist tema sportlikku hobisse.
Algab poliitilise maastiku ümberkujundamine
On karta, et vabariiklaste kontrolli all olev Kongress valmistab kahe järgmise aasta jooksul (presidendi ametiaja lõpuni) Obamale peavalu. Loodetavasti sunnib see teda otsima kompromisse ja konsensust. Kolmapäeval toimunud pressikonverentsil lubas president otsida ühist pinda vabariiklaste liidritega ning kinnitas oma koostöövalmidust nendega. Selleks on ehk ka ülim aeg, sest ta on kohtunud näiteks Mitch McConneliga nelja silma all vaid kaks korda! Tulevik näitab, kuivõrd vabariiklased on valmis koostööks president Obamaga. Raske loota, et asjad võiksid muutuda üleöö. Kongressi vabariiklaste ja presidendi vahel on liiga palju kibedust ja ka vimma.
Charles Hurt kirjutab ajalehes The Washington Times (05.11), et president on nüüd nurka surutud ja haavatud. Hurti hinnangul pole Obama ei hea kuulaja, õppija ega läbirääkija, vaid surub alati arrogantselt peale oma tahet. Hurt soovitab presidendil eeskuju võtta oma eelkäijast Abraham Lincoln'ist jt keerulistel aegadel tegutsenud USA riigipeadest.
Mitmed juhtivad vabariiklased on suhtunud positiivselt Kanadast Ühendriikidesse suunduva õlitrassi Keystone XL pipeline ehitamisse, millele on siiani vastu seisnud Obama administratsioon ja keskkonnaaktivistid. Selle projekti käivitamiseks on nüüd head eeldused.
Ees seisab ka mitmete seaduste koostamine ja menetlemine (immigratsiooni- ja maksureformid, miinimumpalga tõstmine, samasooliste abielude probleem jpm). Kahtlane, kas Kongress ja president suudaksid siiski ka parima tahtmise ja koostöö korral selle kõigega toime tulla vaid kahe aasta jooksul.
Nüüd peavad vabariiklased tõestama oma paremust demokraatide ees. Kui mitte, siis võib tabada neid hävitav kaotus 2016. a valimistel.
Elle Puusaag
