Viimase tuhande aasta jooksul on Eestil ja eestlastel olnud vähe rahuperioode, kus puudus vajadus võidelda. Kaotusi on olnud võitudest rohkem ja iseseisvust oleme saanud vähem maitsta kui iket. Sõjaajaloolased Mati Õun ja Hanno Ojalo on toonud meie ajaloost välja 101 kõige olulisemat ja iseloomulikumat lahingut. Teos algab kirjeldusega Yngvari lahingust aastal 600 ning jõuab välja 20. sajandisse, sest märkimisväärse osa teosest moodustavad käsitlused I maailmasõja, Vabadussõja ning II maailmasõja lahingutest.
Kändler, Tiit. Endel Lippmaa: mees parima ninaga; dokumentaalne teadusromaan. Ajakirjade Kirjastus, 2012
Endel Lippmaa alluvuses noore füüsikuna alustanud ja hiljuti Euroopa teaduse populariseerimise auhinnaga pärjatud Tiit Kändler on oma raamatusse mahutanud palju rohkem, kui ühest elulooraamatust oskaks oodata. Kuid eks mahub ka Endel Lippmaasse palju rohkem, kui ühest inimesest oskaks oodata. Lisaks mälestustele ja arhiivifotodele leiab raamatust liigutavaid dokumente Tartu teadlase andeka poja lapsepõlvest, haaravaid sissepõikeid teaduse ajalukku, vaimukaid kirjeldusi oludest, milles Lippmaa ehitas üles oma instituudi ja koolkonna ning rohkesti Šefile iseloomulikke teravmeelsusi ja tervistavat demagoogiat.
Lääne, Tiit ja Hallik, Enn. Kõnnin või merre: meritsi maailma läinud eestlaste lood I. MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts, 2012.
Ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik alustavad eestlaste sünnimaalt lahkumisi ja uuel kodumaal alustamise lugude sarja „Meritsi maailma läinud eestlaste lood”, mille avaraamat kannab pealkirja „Kõnnin või merre”.
Keerulistel aegadel meritsi maailma läinud eestlaste lugude sarjas on plaanis välja anda kuus raamatut, millest viimane ilmub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal 2018.
Käesoleva kogumiku lugude raskuspunkt asub Austraaliasse rännanud eestlaste lugudel.
Kasemaa, Andrus. Leskede kadunud maailm. Varrak, 2012
Andrus Kasemaa (snd 1984) on Eesti uue põlve andemakaid luuletajaid, tänaseks kolme luulekogu autor. „Leskede kadunud maailm” on tema esimene proosateos, mis jätkab luulekogudest tuttavat Peipsi-äärset omakandimütoloogiat, ent sedapuhku märksa laiahaardelisemalt. Vanade fotodega illustreeritud „Leskede kadunud maailm” on kütkestavalt kirjutatud proosapoeem „Poeedirahu” (2008) leskedest, nende elu siirdefaasidest, kiindumustest ja unenägudest, haarav kirjanduslik etnograafia maailmast, mille me oleme kaotanud, ent mis seda enam meid kummitab.
