„Emakeelepäev on pühendatud ilusale eesti keelele ja selle püsimajäämisele. Keele abil suhtleme, kuid keelesse on talletatud ka meile ainuomane kultuuri- ja minevikukogemus. Keel kui identiteedikandja vajab tähelepanu ja kaitset,“ ütleb Eesti rahvakalender veebis, jätkates, et emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801-1822) sünniaastapäeval – tema oli esimesi, kes on kinnitanud talutarest pärineva maarahva keele sobivust võrdväärsena kultuurkeelte hulka.
Esmakordselt peeti emakeelepäeva 1996. aastal, seega 30 aastat tagasi; ametlikult kuulutas riigikogu emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks 1999.a.
Emakeelepäeval toimus Eestis arvukalt üritusi ja sündmusi; üheks oodatuimaks oli päev varem toimunud Vikerraadio e-etteütlus, tänavu juba 19. korda, kus sai proovile panna oma õigekirjutus-alaseid oskusi eri kategooriates. Tänavuse emakeelepäevaga tähistati ka Eesti raamatu aasta lõppu.
Ilmnes ka, et mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Andmete kohaselt oskab umbes 76% Eesti rahvastikust mõnda võõrkeelt, millest kõige levinum inglise keel.
Oma emakeel on kõigile armas. Eesti Statistikaameti andmetest saame teada, et Eestis kõneldakse kokku 243 emakeelt, milline arv on selle sajandi esimese kahe kümnendi jooksul enam kui kahekordistunud. Viimase rahvaloenduse (2021.a.) tulemused näitavad, et eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% rahvastikust, seega kokku kõneleb eesti keelt 84% elanikkonnast. Ilmnes ka, et mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Andmete kohaselt oskab umbes 76% Eesti rahvastikust mõnda võõrkeelt, millest kõige levinum inglise keel.
Hiljuti avaldas ERR Novaator huvitava loo keeleõppimise teemal, kus arutletakse, kas väikerahva keel võib olla eelis teiste keelte omandamisel – kui suuremate rahvuste esindajad võivad saada kogu elu jooksul hakkama vaid ühe keelega, siis väikerahvad üldiselt mitte. Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo sõnul puutume oma igapäevases elus ja inforuumis igapäevaselt kokku teiste keeltega, mis toob meile eelise – aju hakkab tegema tööd, luues seoseid ja võrreldes keelestruktuure, aidates mõista keelt kui süsteemi. Eesti keel on väikerahva keel; uute keelte oskus ei tee meid vähem eestlaseks, vaid aitab paremini mõista nii enda kui teisi kultuure, tõdeb professor.
Muidugi pöörame oma ilusale emakeelele tähelepanu igapäevaselt, mitte vaid kord aastas – aga see päev on tõestuseks, kui oluline on seda au sees hoida.
