,,Praegusel ajal on omavaheline suhtlemine saanud hindamatu väärtuse. Proovime kõik hoida oma lähedastega ühendust ilma kokku saamata. Me näeme, kui oluline on vanavanematele helistamine, sõpradega üle veebi suhtlemine ning ka kirjade saatmine,“ rääkis Vabamu tegevdirektor Keiu Telve. „Hilda ja tema pere kirjade lugemine tänases ajahetkes pakub äratundmist ja tuletab meelde, kui oluline on lähedastega ühenduse hoidmine. Samuti annavad kirjad lootust, et rasked ajad mööduvad ning tuletavad meelde, et eestlastele on olnud omane keeruliste aegade kiuste hakkama saada,“ lisas Telve.
Raamatusse „Kirjad Kasahstani vangilaagrist. Emaarmastus kirjade kaudu aastatel 1954–1956“ on Ilme Ristla koondanud enda ja lähedaste kirjad ajast, mil tema ema Hilda Sikut viibis vangilaagris. Ilme oli kõigest 11-kuune, kui suri tema isa ning kolmeaastane, kui Nõukogude võim määras tema emale 1948. aastal § 58 alusel 25 aastat sunnitööd Kasahstani vangilaagris. Ilme jäi onu pere ja vanaema hoolde. Kuus aastat ei teadnud nad Hilda saatusest midagi. Kirjavahetus algas pärast Stalini surma 1954. aastal, kui saadi emalt esimene venekeelne kiri. Algul lubati Hildal kirjutada vaid kaks kirja aastas, hiljem juba kaks kirja kuus. Hilda kirjades ei ole esiplaanil vangilaagri raskused. Selle asemel kirjutas ta oma igapäevast ning püüdis leida ka kõige keerulisemates olukordades helgust, et argipäev liialt rusuvaks ei muutuks. Hilda vabanes vangilaagrist 1956. aastal ning kolme aasta kirjavahetus on koondatud tütre koostatud raamatusse. Raamatu autor Ilme Ristla hoidis sadu ema poolt Kasahstani vangilaagrist saadetud kirju pea 60 aastat kodus valges karbis. 2017. aastal otsustas Ilme kirjad annetada okupatsioonide ja vabaduse muuseumile Vabamu.
Videod kirjade ettelugemisest leiab Vabamu sotsiaalmeediast ning kodulehelt (www.vabamu.ee) menüü alajaotusest ,,Mis toimub“.