Kevadine suurpuhastus kuulub paljude perede iga-aastaste regulaarsete tegevuste hulka, mis annab puhkust ja hingamisruumi nii täis kappidele, panipaikadele kui nende omanikele endile, luues lisaruumi uue jaoks, olles n-ö ajaks värskele stardile, uutele võimalustele, aga ka mineviku peegeldamisele.
Eesti Vabaõhumuuseumi kodulehelt saame lugeda, et praegusel ajal on 1. aprill tuntud naljapäevana, kuid rahvakalendrist on see teada kui karjalaskepäev, mil kari lasti kas või korrakski välja ka halva ilmaga. Peamised tegevused olid sel päeval seotud ennetava maagiaga, et tagada karja tervis ja kojutulek ning tõrjuda eemale hunte ja muid ohtusid.
Tänavused lihavõttepühad langevad järgnevale nädalavahetusele, mis tähendab, et kevade saabumine on juba täiesti käegakatsutav.
Ligi kolm neljast inimesest (73%) tegi 2023.a. vabatahtlikku tööd, võrreldes 2018. aastaga, kus see arv oli veidi alla nelja viiest inimesest (79%).
Aprillikuu on tuntud ka kui vabatahtlike kuu, mil pööratakse tähelepanu vabatahtlikule tööle ja selle edendamisele ning tegijate tunnustamisele. Kanadalased on teinud seda tööd alati uhkusega, olgu siis noores või vanemas eas. Statistika näitab, et sellega on tegelenud suur protsent kanadalasi, ja meie eesti ühiskonna esindajail on selles märkimisväärne roll.
Nagu näitavad Kanada Statistikaameti eelmisel aastal avaldatud andmed, on vabatahtliku töö üldine määr ning tunnid vähenenud 2023. aastal viis aastat varasema ajaga võrreldes 8%. Ligi kolm neljast inimesest (73%) tegi 2023.a. vabatahtlikku tööd, võrreldes 2018. aastaga, kus see arv oli veidi alla nelja viiest inimesest (79%).
Kuna kevad sümboliseerib ka n-ö uusi algusi, võiks just nüüd teha algust ka vabatahtliku tööga, kes seda pole veel teinud, ent selle peale mõelnud. Võimalusi on rohkesti. Töötada võib näiteks oma kohalikus piirkonnas, laagrites, ürituste raames, heategevuses, varjupaikades, keskkonna alal, kogukondlikes keskustes või mujal, ja muidugi üksikisikuid abistades. Vajadust on kindlasti inimeste toidujulgeoleku kindlustamisel nagu toidupankades, kirikutes jm., aga ka vanemaealiste abistamisel. Paljud on kirjeldanud oma tegevust vabatahtlikuna kui täiesti silmiavavat kogemust, aidates vaadata kaugemale oma tavapärasest igapäevaelust ning ehitada tugevamat kuuluvustunnet.
