Nende kui laiemale kuulajaskonnale mõeldud ürituste, nagu ka Välis-Eesti Ühingu kogu tegevuse motoks on viimastel aastatel olnud „Tarkus tarviline vara”. Selleks tutvustatakse ka väliseestlaste haridus- ja teadustegevust.
Tänavu peeti sel puhul 24. novembril Tallinnas Euroakadeemia ruumes ettekandekoosolek. Kuulati Eesti Instituudi välisõppe koordinaatori Raina Reiljani ettekannet välis-eesti haridusvõrgustikust ning koolide toetamisest Eesti rahvuskaaslaste programmi alusel.
Saadi põhjalik ülevaade sellest, et eesti keeles õpetamise keskusi on kahekümnes välisriigis ja neis saab eestikeelset koolitust, eelkõige eesti keeleõpet 2400 õpilast vanuses kuni 18 eluaastat.
Osa neist õpib üldhariduslikes koolides, nagu Stockholmi Eesti Koolis, kus õpib 194 õpilast, neist eesti päritoluga 170.
Riia Eesti Põhikoolis õpib 159, neist eestikeelse taustaga 55 õpilast. Eesti keelt õpetatakse ka Riia Põhjamaade Gümnaasiumis.
Märkimisväärselt populaarne on Venemaal Petseri Eesti Lingvistiline Gümnaasium, kus 181 vene rahvusest õpilase hulgas õpib 15 eesti päritolu last.
On avatud uusi eestikeelse õppekeelega koole, nagu Euroopa koolid Brüsselis ja Luksemburgis, Eesti koolid Bolognas ja San Franciscos. Uute koolide asutamise initsiatiiv tuleb tavaliselt
hiljuti sinna kolinud eesti noortelt vanematelt, kes on väga varmad Eestist eesti keele õpikuid tellima.
Raina Reiljani sõnul on Eesti Instituut Tallinnas saanud käesoleval aastal 47 koolilt/seltsilt tellimusi eestikeelsete õpikute saatmiseks.
Eesti riik toetab väliseesti koole, makstes õpetajatele palga, tasudes ruumide üüri ja rahvuskultuurilise suunaga lastelaagrite kulud. Kokku saavad EV Rahvuskaaslaste programmi raames toetusi haridustegevuseks 28 kooli ja seltsi väljaspool Eestit.
Kokkuvõttes tõdesid ettekandekoosolekust osavõtjad, et Rahvuskaaslaste programmi raames Välis-Eesti eestikeelsete õppekeskuste toetamine on selle programmi kandvam ja olulisem osa.
Leili Utno
Välis-Eesti Ühingu juhataja
