Aga veike vahe on ikke olemas. Igine särk läheb pesusse, käib seebiveest ja kurika alt läbi, kuivab nööri peal tuule käes kenasti ära ja tuleva lauba tõmbad jälle selga nigu uhiuue. Aga vot aastaga asjad sedasi ei käi. Oli ta misuke ta oli, niipea kui vastne nummer ette keeratasse, siis ei ole vanaga enam miskit peale akata. Ei teda praavita pesusine ega seebikivi, läheb ajaloo prügikasti nigu kõik eelmised.
Nojah, siiamaani on kõik selge ja klaar nigu kohvipaks. Äraviskamine pole miski kunts, seda on ammust aega arrastatud ja üheltki arrastajalt pole meistripaberisi nõutud. Aga seda vastset oiame käte peal nigu ilmasüita lapsukest ja keski ei tea täpselt, mis temaga peale akata. Ja ometi tuleb see lapsuke meil endil ülesse kasvatada nii et temast kõigil rõemu oleks. Sel vastsel aastal saab olema meie nägu ja vat see irmutab. Kui tema sirgudes ja arenedes akkab pahandust tegema, siis oleme ikke ise selles natuke süidi. Võib-olla isegi rohkem kui natuke. Keski ei taha süidlane olla, aga kelle teise kaela sa oma süi ajad?
Tagasi me neid ei saa, aga kui neid tänasest päevast takseerida, siis ehk klantsib sealt midagi vasta, mis avitab seda vastset õigeste vormida.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
