Õpetaja Kalle Kadakas sisenes pühamusse, puudus tavakohane prelüüdium. Õp Kadakas seletas kogudusele, et vaikus on oluline osa kannatusnädalast, aeg sisemisele enesevaatlusele, mõeldes sellele, et nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu.
Solist Heli Tenno esitas hingestunult ja südamest laulu Via Dolorosa Asta Ballstadti klaveri saatel. Sõnas ja viisis sai nii kirjeldatud, kuidas Jumala tall kõndis valulisel kannatusteel.
Muusikaline osa jumalateenistusest jätkus koguduse segakoori etteastumisega. Koor oli heas hääles, hiljuti oldi Ehataresse muusikalist külakosti viinud, liitunud on ka uued liikmed, mida kinnitas häälte tasakaal. Koori saatis Elena Lepik flöödil, juhatas Heli Tenno, orelil toetas koguduse organist Marta Kivik, klaveril Asta Ballstadt.
Jutluse aluseks oli õp Kadakas valinud Heebrealaste 9.15, 26b-28. Keskendudes lepingule, et Kristuse surm on saanud meie lunastuseks, et me saaksime igavese pärandi tõetuse osaks, lahkas õpetaja mitte ainult ajalooliste lepingute tähtsust, mis on verevalamiseni viinud, näiteks kurikuulus Molotov-Ribbentrop, mis koguduse liikmed paiskas pagulusse, vaid ka seda, et Jeesuse leping kristlastega on sõlmitud verega. Kristuse lunastusteoks oli vajalik surm. Teisiti polnud tal võimalik meid päästa.
Õpetaja jutlus oli peast esitatud, ilmselt sügavalt läbimõeldud, siiras ning südamest. Ja kuna ta esitas seda mitte altarist, vaid koguduse ees seistes, lisas see veel sügavama värvingu kogudusele oma inimlikust lähenemisest, jäädes ootama seda aega ja tundi, mil Kristus tuleb ja elu saladuselt katte eemaldab.
Segakoor astus taas ette kahe lauluga, solistiks Tamara Norheim-Lehela, jälle saatis flöödil Elena Lepik, klaveril Asta Ballstadt.
Teadetes rõhutas õpetaja, et 14. aprillil, pärast kella 15.00-st jumalateenistust, mida kaunistab jällegi laulus koguduse segakoor, toimub Vana-Andrese koguduse täiskogu koosolek.
Kaks laudkonda võtsid osa armulauast, esimese ajal laulis koor Meie Isa palvet.
Vaikse palvega lõppes Suure Reede jumalateenistus, puudus postlüüd, rõhutades nii veel kord sisevaatluse osatähtsust luteri kiriku tähtsamal kirikupühal. Vaikuses pühamust lahkudes püsis Suure Reede sõnum kaua põues.
TN
