Suvine aig, kuum otsa, otsustasin ise oma põrgutules praadida ja mäejutlust lugeda ning tõlgendada selle sõnumit nii nigu tänapäiv seda lubab. On ju igale inemesele antud sõnavabadus siin Põhja Ameerikas, eriti aga ühele ülekohtutegijale nimega toonalt.
Mina kipun arvama, et tema valib sõnu ainult nii kudas tuuled puhuvad. Muudab meelt sõltuvalt audientsist. Mitte nagu õpetaja kantslist. Kes ikke teab, et teda on kuulmas ristiinemesed, mitte pelgalt sellised, kelle hääli tuleb lantida.
Lõingi Piibli lahti, otsisin Matteuse seitsmenda päätüki üles, isegi ku mäejutlus algab viiendast. Sest mälu järgi oli just seitsmes päätükk milles on juttu kohtumõistmisest teise üle. Sealt ongi see kuulus lause, mida meie oleme maakeelde sobitanud, et teise silmas näed pindu, omas aga palki ei pane tähele.
Edasi. Pühakiri hoiatab sääl just hoiduda valeprohvetitest, kes tulevad meie juurde lammastena. Kut seespidi on nad kiskjad. Ka see on jõudnud igapäivasesse kõnõpruuki. Hunt lamba nahas. Evangelist Matteus kirjutab, et me tunneme neid nende viljast. Lisades, et viigimarju ei saa noppida ohakaist, viinamarju kibuvitsust. Puu, mis kannab halba vilja raiutakse maha, visatakse tulle.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
