Et minu lora iga kord sehes nigu aamen kirikus ja et see koht kõlbab ainult pakendiks. Este pakendiks ja siis prügikasti.
Mind tegi see kõik nii ütlemata kurvaks. See ei kõlba küll kuskile, et rahu on maa pääl, aga inimestest ead meelt ei ole. Loomadest on küll. Kass põõnutab, iirepoeg kaisus ja unt lakub oina kõrvataguseid, ei kumpki taha teist ära süia. Ei tihand rahalist kahju saand kodanikule nõu andma kah minna, et lugegu siis teisi lugusid. Eks kirikus ju räägita kah peale aameni veel igasugu muid jutte. Kõik ei peagi meeldima.
Eks Kata noomi mind kah, kui lihataldrekust kondi leian. Ega ta mind seda ära sööma ei sunni, aga puhtaks käseb lutsida küll, et ega seegi ostmise aegu kaalu kõrval ei old, selle eest kah raha maksetud. Pärast viskan ikke ära küll, koera meil ju ei ole.
Tuli meelde, kuda ennevanaste Tänhvordi uulitsal Poku poest süia ostmas käisime. Üks ostja kah nurises seakintsu inna üle, et suur kont sehes ja tema peab selle eest maksma. Poesell oli ea suuvärgi ja terase mõistusega, ütles kohe, et proua, tulge tuleva nädali tagasi, siis meile tuuakse poola sead ja need on ilma kondita. Ei tea, kui soovitaks praegusele nurisejale, et telligu poola seitung, see on ilma kalendrisabata. Kui ongi saba, siis mitte minu oma. Ei mina mõista poola keeli miskit kirja panna, näete ise, kuda ma eesti keelegagi ädas olen.
Kui minu õnnis ema kausisetu käest poti ostis, siis sai ikke savist piilupardi pealekauba, komme oli nisuke. Eks see kalendrisaba ole kah rohkem pealekauba värk, ega see lehte kallimaks aja. Peame pühad ilma tülita ära. Kui utetall võib undi kaisus magada, siis peaks Luuka evangeelijumm ja Karla katekismus kah kõrvuti mahtuma.
Ead pühade ootamist kõigile!
Kargu Karla
