Harmonys osalesid ka läti, poola ja ukraina noored, kõik Teise maailmasõja tõttu võõrsil sündinud, kuid siiski vanemate sünnimaaga seotud. Neist silmapaistvam tänapäeva Vahtralehemaal on ehk toonane ukraina skaut, hilisem Kanada parlamendi liige (2004-2011), liberaalide parteisse kuuluv Borys Wrzesnewskyj. Aatelise ukrainlasena astus ta rahvusvahelise poliitika orbiiti seoses Ukraina vabanemisega N. Liidu ja kommunismi ikkest. 1980. aastate lõpu poole kuulus ta Ukraina Rahvarinde (Rukh) ridadesse. Kunagine skaudiveli Borys kuulus ka erapooletute rahvusvaheliste valimistevaatlejate hulka, kes aastal 2004, nö oranži revolutsiooni ajal, tagasid oma kohalolekuga, et valimisprotsess Ukrainas kulgeks demokraatlikult ja korrektselt. Wrzesnewskyj helistas isegi Kiievist Ottawasse, paludes peaministrit Paul Martinit, et ta hoiataks Vladimir Putinit küllaltki kõlava lausega – käpad eemale Ukrainast!
Paraku on a. 2012 pilt sootult teine. Möödunud pühapäeval, Remembrance Day'l, esitas Kanada välisminister John Baird seoses Ukraina valimistega avalduse.
Nomenklatura pole kusagile kadunud, vaid on julgem kui kaheksa aastat tagasi. Minister Baird ja rahvusvahelise koostöö minister Julian Fantino kirjutasid alla avaldusele, milles Kanada avaldas muret selle üle, et Ukraina valimistel puudus häälte lugemisel avatus, läbipaistvus ning õigeaegne tulemuste avaldamine. Ministrid kurvastasid, et see on vaid viimane näide erinevate intsidentide seerias, mis on iseloomustanud äsjaseid valimisi ning sellele eelnevat kampaaniat. Rapordid, mis kinnitavad, et Ukrainas ei toimunud demokraatlikud valimised, vastavat tõele, leiti avalduses.
Kanada saatis umbes 500 erapooletut vaatlejat tänavu valimiste avatust kontrollima. Borys Wrzesnewskyj oleks võinud olla üks neist, kui tal poleks hiljuti olnud kohtuhagi käigus. Nimelt mullustel Kanada föderaalsetel valimistel kaotas ta oma Toronto piirkonna Etobicoke Centre'i mandaadi konservatiiv Ted Opitzile vaid käputäie häälte võrra. Väites, et valimispäeval oli toimunud korrapäratuid juhtumeid, nõudis demokraatiasse uskuv ukrainlane häälte ülelugemist, seda juriidilisel alusel.
Tema nõudmine, mis kestis pea aasta aega, lükati kohtus tagasi; Opitzile jäi mandaat. Nüüd on küsimus, mida edukas ärimees, kes vanavanemate asutatud pagariäri Future Bakery viis Toronto suuremate ja paremate hulka, kavatseb poliitikas ette võtta. Rahapuudust tal pole, küll aga põleb temas demokraatiasse uskudes tahe aususe ja avatuse eest võidelda.
Kanada omakorda kavatseb Ukrainas toimuvat tähelepanelikult jälgida. Minister Baird ootab vaatlejate Mission Canada lõppraportit, veel ei olevat aeg Wrzesnewskyj eeskujul Putinile teatada, et Ukraina on iseseisev riik, laske rahval otsustada tulevikusuunda. Muide, Riigikogu (ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee) liige Andres Herkel kirjutas vahetult enne Ukraina parlamendivalimisi oma ajaveebis, et need tõid „päevavalgele alasti tõe. Nimelt usub suurem osa inimesi sel maal, et valijatele häälte eest kingituste tegemine on täitsa normaalne praktika, millel pole korruptsiooniga mingit pistmist.”
Ja siis pilk Ameerikasse. Pärast möödunud nädalast presidendivalimist leidis tagasivalitud Barack Obama, et valijate sabas seismised on USAs tõkkeks valimiste läbiviimisel. CTV teleuudised kommenteerisid Obama ütlust, soovitades järgida Eesti eeskuju, kus toimusid maailma esimesed e-valimised. Kriitikud aga on olnud sellise häälteandmise vastu, kuna puudub füüsiline tõend.
Pabersedeliga on alati võimalus hääli uuesti üle lugeda, nii nagu Etobicoke Centre'is Wrzesnewskyj pettumuseks tehti. Ehk oleks kunagi Kotkajärve loodust nautinud, anastatud rahvaste soove respekteerijast poliitiku tulevane samm leiutada uus aus häältelugemissüsteem, mis rahuldaks nii ameeriklasi, eestlasi kui ukrainlasi. Sellega lõpetades vajaduse saata erapooletuid vaatlejaid kindlaks tegema, et demokraatia põhimõtted teistes riikides oleks au sees.
Tõnu Naelapea
