Konverents „Eestikeelse hariduse eesmärk tänapäeval“ oli jätk 18. aprillil 2024 toimunud Välis-Eesti Ühingu 96. aastapäeva konverentsile „Eesti rahvusriik tänapäeval“.
Sel aastapäeva-üritusel osalejate ühine arvamus oli, et „Eesti kui rahvusriigi tunnus on eesti keele kasutamine kõikides eluvaldkondades ja kohustus eestikeelse hariduse hea taseme tagamine kõikidel haridusastmetel Eesti kultuuriruumis ning vajadusel Eesti diasporaa eesti keelt õpetatavates õppeastustes üleilmselt“.
Milline on eestikeelese hariduse positsioon tänapäeval Eestis?
Sellele küsimusele esitasid konverentsi I osas vastuseid ja arvamusi Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Tiit Land avaettekandes „Kas eestikeelne kõrgharidus on ohus?“, Ülenurme gümnaasiumi direktor Tõnu Tender, PhD ettekandes „Eestikeelse hariduse eesmärkidest tänapäeval: tohuvabohust korrapärani“, haridusteadlase Urve Läänemetsa programmiline esitlus teemal „Haridus, kultuur ja identiteet“, teoloogiadoktori Randar Tasmuthi filosoofilise alatooniga arvamus „Eesti keeles omandatav haridus – kus on sinu koht elus?“ ja Ida-Virumaa kolledži direktori Mare Roosilehe ülevaade selle õppeasutuse eestikeelse hariduse omandamise võimalustest, mis avardavad piirkonna noorte tuleviku väljavaateid.
Tallinna Tehnikaülikooli mentori Ija Stõuni ettekanne „Innovatsioon ja traditsioon tänapäevases Eesti hariduses“ oli hästi sõnastatud ja uudselt huvitav.
Konverentsi II osa „Eesti keel mitmekeelses keskkonnas“ juhatas sisse Läti Ülikooli külalislektor Ieva Spolite-Janson ülevaatega „Eesti keele õpe Lätis“.
Eesti keele loomingulise kasutamise eripärasid Kanadas selgitasid EELK Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe ettekanne ,,Eesti keel võõrkeelses keskkonnas“ ja Tartu Ülikooli psühholingvistika professori Virve Vihmani uurimistöö „Mitmekeelsus ühiskonnas ja üksikisikus“.
Väliseestlased ja estofiilid on saanud suurepärase võimaluse õppida eesti keelt individuaalselt ja üleilmselt. Neid võimalusi selgitas Üleilmakooli juht Helja Kirber oma teesides „ Kuidas Üleilmakool aitab eesti keelt säilitada“.
Legendaarne ja hinnatud Stockholmi Eesti Kool saab tuleval aastal 80-aastaseks. Selle Rootsi eestlastele väga vajaliku ja tänapäevani elujõulise kooli ajaloost esitas ülevaate Stockholmi Eesti Kooli direktor Piia Paljak Särlefalk.
Õpetaja Kaja Kaur Näslund mainis eesti keele õpikute vajadust, mis arvestaksid väliseestlaste eripäradega seoses teiste keelte domineerimisega õpikeskkonnas väljaspool Eestit.
Stockholmi Eesti Kooli eesti keele vanemõpetaja Kaja Kaur Näslund rääkis teemal ,,Stockholmi Eesti Kool ja eesti keel“ oma pühendumisest eesti keele õpetamisele selles koolis. Selline töö väliseestlaste koolis võiks olla eeskujuks ja suunanäitajaks paljudele eesti keelt õpetavatele pedagoogidele nii Välis-Eestis kui kodumaal. Õpetaja Kaja Kaur Näslund mainis eesti keele õpikute vajadust, mis arvestaksid väliseestlaste eripäradega seoses teiste keelte domineerimisega õpikeskkonnas väljaspool Eestit.
Konverentsil esitatud sõnumite, ideede ja arvamuste kokkuvõte
Eestlaste identiteedi määrab eesti kirjakeel, mis on olnud kasutusel Eesti Vabariigi algusest 1918. a. meie ühiskonna olulistel elualadel alates haridusest kuni riigivalitsemiseni.
Tänapäevase eestikeelse hariduse eesmärgid ideaalis tuleks taastada selliselt, et haritud inimesed suudaksid lisaks oma erialastele teadmistele ka oma tegevuse üle sõnaliselt arutleda ning maailma asju ja nähtusi mõtestada.
Tänapäeval on eestikeelse hariduse edasikestmise eest vastutavatel juhtidel olnud oluline mõista, et eestlaseks kasvamiseks on vajalik emakeele süvamõistmine. Selle eelduseks on eesti rahvusliku kultuurikonteksti põhijoonte õpetamine koolides ja niisuguse taseme saavutamine, et eestikeelse keskastme kooli lõpetanu oskaks seda väljendada emakeeles ja vajadusel väljendada seda mõne teise kultuuri keeles.
Eestikeelse hariduse kestlikkuse nurgakiviks on rahvaarv ja asjaolu, kui paljudele läheb korda eesti keel ja eestikeelne haridus.
Suureks täienduseks selles mõttes ja paiguti heaks eeskujuks on väliseestlaste kogukondade koolid, nt Stockholmi Eesti Kool, kus õpetatakse eesti keelt ja kultuuri ning Üleilmse Kooli tegevus. Nende institutsioonide toel on arvuka Eesti diasporaa (~200 tuhat) eesti keele oskuse säilimine ositi realistlik ja selle nimel tegutsemine tänuväärne ja Eesti riigi toetust vääriv.
Oleme saanud vaimult üsna suureks ja loonud oma eesti koolikultuuri. Seda on vaja hoida eriti kodumaal, siis on midagi olulist pakkuda ka eestlastele välismaal.
Konverentsi ettekanded on loetavad veebis aadressil: valiseesti.org
Dr Leili Utno
Konverentsi „Eestikeelse hariduse eesmärk tänapäeval“ programmitoimkonna juht
Fotod: Välis-Eesti Ühing
