Esimesel päeval oli võimalik tutvuda Alicante Euroopa Kooliga, mis kuulub Euroopa Koolide süsteemi, kus õpivad peamiselt Euroopa Liidu Institutsioonide töötajate lapsed. Kooli tutvustas Lastevanemate Komitee president Reet Escribano. Alicante Euroopa Kool tähistas 2022. a oma 20 a juubelit. Alates a. 2015 saab koolis õppida ka eesti keelt. Kooli 1129 õpilasest on kuus eesti päritolu last, kellest viis õpib eesti keelt. Neile õpetab eesti keelt Reet Vahemets. Lapsed on eri vanuses, nii toimub eesti keele õpe praktiliselt eratundidena. Koolimaja klassid ja koridorid oli kaunistatud laste töödega, mis jättis väga õdusa mulje.
Emakeelepäevadel osalejaile tehti tutvumisekskursioon linnaga – kas jalgsiretk „Alicante kesklinna tänavad ja pargid“ või bussiekskursioon ,,Bussiga läbi linna“. Alicante ajalooliselt tuntud endise kasiino ruumides korraldas vastuvõtu Eesti Vabariigi suursaadik Hispaania Kuningriigis ja Andorra Vürstiriigis Andres Rundu. Muusikalist meelelahutust pakkus Cristina, kes suutis eesti õpetajad isegi hispaania tantsurütmide saatel tantsupõrandale meelitada.
Video vahendusel tervitas HTMi keeleosakonna juhataja Andero Adamson, kelle sõnul on eesti keele oskus esimene tegur, mis loob õppijale võimalused nii Eesti kultuurist osa saamiseks kui ka hiljem Eestisse tagasipöördumiseks.
Konverents peeti AC Hotel Marriot Alicantes. Päeva avas Reet Escribano, kelle järel sai sõna keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik haridus- ja teadusministeeriumist. Kätlin sõnas, et eesti keele õpetamine välismaal on töö ja igapäevane võitlus. Ta mõistab hästi kaksikidentiteeti, olles ise pikalt Soomes elanud. Video vahendusel tervitas HTMi keeleosakonna juhataja Andero Adamson, kelle sõnul on eesti keele oskus esimene tegur, mis loob õppijale võimalused nii Eesti kultuurist osa saamiseks kui ka hiljem Eestisse tagasipöördumiseks.
Kätlin tutvustas ka uut Eesti Keele Instituudi (EKI) välisõppe koordinaatorit Merike Barboraki New Yorgist. Järgmisel aastal loodetakse lisaks Euroopale tuua emakeelepäevadele ka Põhja-Ameerika ja ehk ka Austraalia eesti keele õpetajad. Järgmised Emakeelepäevad toimuvad märtsis 2025 Hamburgis, Saksamaal.
Kätlin rääkis ka õppevarast ja projektide taotlusvoorudest, mis seoses Eesti Keele Instituudi haldusalasse üleminekuga muutuvad kalendriaasta-põhiseks. Kõik varem Eesti Instituudiga sõlmitud lepingud kehtivad ja koolide aruandlus tuleb esitada lepingus määratud tähtajaks.
Merilin Reede ja Grete Arro tutvustasid õppemeetodit ,,Tõhus viga“. Osalejad pandi paarides vestlema probleemide üle keeleõpetuses. Toodi välja erinevaid probleeme, kuidas motiveerida lapsevanemaid, kuidas pakkuda eesti keele õpet pühapäevakoolis nii, et see ei oleks liiga lõtv, aga samas mitte ka liiga nõudlik. Kuidas panna kokku eri vanuses ja erineva keeleoskusega lapsed, kuidas motiveerida teismelisi jpm.
Suursaadiku abikaasa Aili Rundu, kes on 44 aastat õpetajana töötanud võõrkeelsete lastega, rääkis teemal „Eesti keel ja rändelapsed“. Jutuks oli laste loovus ja see, et iga lapse nii keeleline kui ka motoorne areng on erinev. Seetõttu peaks igale lapsele lähenema vastavalt lapse vajadustele, mis just seda last keelt õppima motiveerib. Hea on leida mingi konkreetne teema, mille ümber saab harjutusi koondada. Motivatsiooniks lapsele võib olla ka, kui laps õpetab igas koolitunnis õpetajale ühe sõna oma emakeeles ja tohib seda järgmisel korral kontrollida.
Ly Leedu tutvustas mängude kasutamist keeleõppes. Mitmed mängud olid memory või doomino põhimõttel, aga ka küsimuste või vihjetega, mis panid osalejate teadmised ja reageerimiskiiruse proovile. Näiteks kogu pere vihjemäng „Loodus“, Pickti, 5 sekundit (juunior), Keelekärg, Keelepassid, Lausete lõpetamise kaardid, Jututäringud (Story Cubes), Kes/Mis ma olen? Kõik leidsid uusi põnevaid ideid, kuidas keeletunde vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks muuta.
Video vahendusel esines kirjanik Kristi Piiper, rääkides laste- ja noortekirjandusest ning tutvustades oma raamatuid. Noortekirjanduse teemad on aastate jooksul samaks jäänud: noorte igavene allakäik, söömis- ja psüühikahäired. Kristi esimene raamat oli „Salapaha“, järgnes 3-osaline noorteromaan „Tõde või tegu“, ka lasteraamatud „Kuidas mu isa uue töö sai“, „Metsarahva pahandus“ ja enda illustreeritud „Libahundid“. Romaan „Esimene kord“ võitis 2023. a noorteromaanide konkursi. Raamatuid „Tinderikooma“ ja „Topelt D“ julgeb ta soovitada ka noortele täiskasvanutele.
Ta näitas ka praktiliselt vahvaid mänge erinevate abivahenditega nagu lõngakerad, pehmed ämblikud, kaardid, pallikesed jpm.
Facebooki grupi „NinaZavrik – minu kakskeelne laps“ looja Julia Neumanni ettekande teema oli ,,Mänguline keeleõpetus lasteaias ja algklassides“. Ta näitas ka praktiliselt vahvaid mänge erinevate abivahenditega nagu lõngakerad, pehmed ämblikud, kaardid, pallikesed jpm. Julia on 20 aastat töötanud lasteaias, sellest 11 aastat keelekümbluse rühmas lastega, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Päeva lõpetas teatritrupi Vaba Vanker etendus ,,Eestlaste muistne lugu“ – lugu eestlaste saamisloost ja kosjakombestikust. Pärast pikka konverentsipäeva said õpetajad teatrietenduse ajal südamest naerda ja ka ise etenduses kaasa lüüa.
Pühapäeval oli esimeseks esinejaks Merle Van Someren, kes tutvustas oma äsja ilmunud raamatut ,,Mitmekeelne laps. Kogemused ja nõuanded“. Tema peres kasvab Hollandis kanadalasest inglisekeelse isa ja eestlannast emaga mitmekeelne tütar. Raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada. Raamat vaatleb ka mitmekeelsuse probleeme koolieelsetes lasteasutuses, koolis ning eesti keele alalhoidmist välismaal elades.
Üleilmse eestluse nõunik Kadri Linnas välisministeeriumist andis infot teemal „Eesti keele õpetajate võrgustik ja üleilmne eestlus“. Kadri rõhutas, et eesti keele õpetajad on Eesti jaoks võtmeisikud. Ta tutvustas üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 ning Eesti välispoliitika arengukava 2030.
Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 peamiseks suunaks on eesti identiteedi säilitamine välismaal, mille üks olulisemaid punkte on eesti keele õppimisvõimaluste laiendamine ja mitmekesistamine.
Eesti välispoliitika 2030 strateegiliseks suunaks on eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tugevad konsulaarteenused. Üleilmne eestlus toob kokku eestlased välismaal ja Eestis, eesti juurtega inimesed ja Eesti sõbrad, kes võiks kohtuda Global Estonian portaalis, mis on nagu Virtuaalne Eesti Maja (globalestonian.com), kuhu on koondatud palju infot üleilma eestlastele. Muuhulgas on Global Estonian portaalis info mitmesuguste raha taotlemise võimaluste kohta erinevateks projektideks või osalemiseks kas noortelaagrites või tööpraktikaks Eestis.
Perekondadest, kus on veel põgenemise läbi elanud inimesi, kes oleks valmis oma lugu rääkima, palutakse välisministeeriumile teada anda.
Samuti on seal kultuurikalender, kuhu kogukonnad ja organisatsioonid saavad sisse kanda olulisemad sündmused. Sinna kutsutakse lisama oma lugu+videot. Lähenevatest üleilma-eestlasi haaravatest sündmustest saab nimetada järgmist välisministeeriumi virtuaalfoorumit 2. mail. Aasta suursündmuseks on Suurpõgenemise 80. aastapäev 19.-21. septembril. Perekondadest, kus on veel põgenemise läbi elanud inimesi, kes oleks valmis oma lugu rääkima, palutakse välisministeeriumile teada anda.
Järgmisel aastal saab Eesti raamat 500-aastaseks. Sel puhul kutsutakse korraldama keelekohvikuid, raamatuklubisid, toimub vanima raamatu leiumäng (otsi välja oma kodu kõige vanem raamat).
Merike Barborak rääkis vajadusest uuesti kaardistada väliseesti koolide võrgustik. Suvekoolis 22.-24. juulil plaanitakse tunnustada pikaaegseid õpetajaid (15 a tööstaaž), aga ka noori õpetajaid. Zoomi koolitused üleilma eesti keele õpetajatele jätkuvad, plaanis on korraldada põhjalikumaid koolitusi, näiteks logopeedia või metoodika alal.
E-koolikotti tutvustas Helja Kirber Üleilmakoolist ja Kaja Jakobson andis infot 2025. aastal toimuvate ESTO päevade kohta Stockholmis, Narvas ja Tallinnas. Vestluspaneelis osalesid Alicante eesti keele õpetaja Reet Vahemets, Lastevanemate Komitee president Reet Escribano, algkooli direktor Katre Mehine ja lapsevanem Liina Maks. Kolmepäevase konverentsi lõppsõna ütles suursaadik Andres Rundu, tänades kõiki osalejaid ja Emakeelepäevade korraldajaid.
Kohtumiseni järgmisel aastal 15. Emakeelepäevadel Hamburgis, Saksamaal!
Emakeelepäevad Alicantes
Mailis Sütiste-Gnannt
Taas Emakeelepäevad käes,
Hispaaniasse me tee nüüd läeb.
Nii kokku saime Alicantes,
Siin teatris näha saab Cervantest.
Ajalugu, muuseum, kõrge kalju,
Avastada siin on väga palju.
Mäel kindlus Santa Barbara,
Sai üles sõita sinna liftiga.
Sealt alla tulles ootas rand,
Kus paljaks võetud päkk ja kand.
Kui vette minnes oli jahe,
Sai võitu ujumisetahe.
Vahemeres ujutud nii sai,
See hingel-kehal tegi pai.
Euroopa Kooli tee nüüd viib,
Seal ootab Reet, kes meie giid.
Kõik kooli lõpuks üles leidnud
Ja sellel pilgu peale heitnud.
Teine Reet teeb retke vanalinnas,
Ta ekskursioon on kõrgelt hinnas.
Seejärel bussiga me teel,
Et Alicantet näha veel.
Nüüd ülevaade olemas,
Vastuvõtt kasiinos ootamas.
Suursaadik astus meie ette,
Öeldes et ta polnud enne mitte
Viibin’d nii suure naisteväe ees,
Süda veidi puperdamas sees.
Soovis emakeelepäeva head,
Suupisteid häid sai nautida siis seal.
Muusika meid lõpuks kaasa kiskus,
Osa tantsupõrandale viskus.
Seal lõbusasti tantsurütmis
Tore vestlus meeli üles küttis.
Hotelli mööda promenaadi,
Lõpuks keskööl alles voodi saadi.
Varsti jõudis kätte laupäev –
See õige konverentsi päev.
Kätlin meid siis rõõmsalt tervitas,
Heade mõtetega relvitas.
Eesti keele õpe on suur töö,
Ei lõppe see ei päeval, ööl.
Võitlus kestku ikka edasi,
Me keel jääb kestma sedasi.
Seejärel sõna ettekandeks
sai Merilini-Grete tandem.
Algas töö siis kohe paarides
Probleeme siit- ja sealtpoolt vaagides:
Miks käia pühapäevakoolis?
Kas lapsevanem sellest hoolib?
Aili Rundu sõnajärje sai,
Tal teema spekter väga lai:
Erinev on iga lapse areng,
Peab vaatama, mis lapsel parem.
Ta huvid, loovus, vajadused –
Siis seada talle harjutused.
Ikka katsetada, arendada,
Lapse keeleoskust parendada.
Pärast maitsvat lõunat Leedu Ly
Õpetajad mängumaale viis.
Baasiks memory või doomino,
Õpetajad ise proovigu
Kõik koos need läbi mängida,
Rõõmsalt klassiruumis hängida.
Ka Julia meil mänge näitas,
Mis tõesti kõigil hinge paitas:
Kaardid, ämblikud ja lõngakerad,
Saavad lastel selgeks tarkusterad.
Muutes mänguliseks keeleõppe,
Ei siis otsa lastel huvi lõppe.
Video teel meid tervitas siis Kristi,
Kel selgeks saanud üpris hästi,
Kuis kirjutada lastele, noortele
Ja teismelistele.
Teemat nende vaatenurgast kaeda,
Nii jõuad noorte salaaeda.
Neile naha alla pugeda,
et tahaksid nad lugeda.
Pärast sisurikast tööpäeva
Teater Vaba Vanker oma väega
Vahvalt naerutas ja köitis kõiki,
mõned rollides seal kaasa lõidki.
Kuna päev oli möödun’d sisukalt,
Kaesid osalejad isukalt,
Et ära kuluks tapas või tortilla,
siis mõttetöö taas kannaks vilja.
Nii sammud vanalinna seati,
Le Kanotier’s meid juba teati.
Kel Sangria ja kellel Cava,
Mõnus õhtu möödus tunnihaaval.
Ees ootamas on pühapäev
Ja uued teemad jälle käes.
Rääkis Merle mitmekeelsusest,
Vanemate, kooli meelsusest.
Oma raamatut ta tutvustas,
Valemüüte ümber kukutas.
Välisminnist meile Kadri Linnas
Ütles: Eesti õpetajad on meil hinnas,
Võtmeisikuteks Eesti jaoks,
Et ükski eestlane ei ära kaoks.
Säilitada eestlust välismaal
ja eesti keelt seal õppida kõik saaks.
Kaasata kõik, kel on Eesti juured,
Et nad oleks Eesti sõbrad suured.
Taotlusvoorud, ajad, sündmused,
Erinevad keelekümblused,
Et info edastatud saaks
Nii siin kui kõigil omal maal.
Merike, me koordinaator uus
Rääkis suvekoolist juulikuus.
Et kaardistatud saaks kõik koolid
Ja et nüüdsest EKI meist siis hoolib.
Väike info ESTO kohta Kajalt,
Seejärel päris õigel ajal
Videot Euroopa Koolist näha sai,
Vestluspaneelis osaleda võis.
Suursaadik tänas tegijaid
Ja suure vaeva nägijaid.
Aasta pärast me siis jällegi
Seekord näeme üksteist Hamburgis!
