Aastaid tagasi Hamburgist alguse saanud üritusest on kasvanud iga-aastane rahvusvaheline inspiratsiooniallikas ja tänavu kohtuti juba 15. korda.
Selle aja jooksul on Emakeelepäevad toimunud mitmel korral Saksamaal ja Hollandis ning ühel korral Suurbritannias, Luksemburgis, Rootsis, Belgias, Eestis, Soomes, Norras, Prantsusmaal ja Hispaanias.
Üritus on algusaastatega võrreldes kasvanud üha rahvusvahelisemaks ning sel aastal oli kohal 90 osavõtjat, esinejat, koolitajat ja tiimiliiget 38 koolist ja 12 erinevast organisatsioonist või riigiasutusest. Esindatud oli 13 erinevat riiki: Austraalia, Norra, USA, Taani, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Rootsi, Suurbritannia, Soome, Eesti ja loomulikult Saksamaa. Riigiasutustest olid kohal Berliini Suursaatkond, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut ja Välisministeerium.
Tavapäraselt toimuvad enne pidulikku avamist linna tutvustavad ekskursioonid. Esimene nendest, bussiekskursioon, avas päeva pauguga – bussile sõideti sisse ja rohkem Hamburgist kahjuks ei näinudki. Kõik jäid aga terveks – õnnelik õnnetus. Selle võrra suurem oli huvi jalgsi ekskursioonide vastu. Kahe tunni jooksul jalutati läbi kõik ajaloolised ja huvitavad paigad kesklinnas. Ekskursioonid lõppesid ühise laevasõiduga Elbe jõel.
Emakeelepäevad avas pidulikult Eesti Vabariigi suursaadik Marika Linntam. Tervitused andsid enda organisatsioonide poolt edasi Maarika Remmert (EÜSL esimees) ja Kätlin Kõverik (Haridus- ja Teadusministeerium). Videotervituse tegi Haridus- ja Teadusministeeriumis pikaajaliselt töötanud ja paljudele õpetajatele tuttav Piret Kärtner. Kümnepealise korraldustiimi sagimise taustal oli välja pandud 15 aastat kokku võttev fotonäitus. Õhtu kulminatsiooniks kerkis Hamburgis elava tõusva tähe Kristiina Rokaševitši klaverikontsert.
Seminarid keskendusid laste vaimsele tervisele
Seminaripäevade koolituskava oli sel korral keskendunud eelkõige laste vaimsele tervisele. Ervin Laanvee (Logoserv koolitus) juhatusel õpiti koos praktilisi keelemänge, Raili Hiiesalu (Pärnu Päikese Kool) rääkis erivajadustega lastest ning praktilistest juhtumitest, kuidas lapsevanemaid ja lapsi realistlikult aidata. Lisanne Lerg (MTÜ Peaasjad) rääkis vaimse tervise ja nutimaailma seostest.
Üheks provokatiivsemaks loenguks aastate jooksul kujunes Kristel Kaljundi (Die Blaue Brücke e.V. / TalTech) seminar pere-sisestest keele-läbirääkimistest ja eelkõige emade rollist peredes ja ühiskonnas, kus domineerib teine keel. Tiiu Kitsik esitles lasteraamatute turu hetkeseisu ning tutvustas ka ennast ja oma raamatuid. Liina Pulges naerutas osavõtjaid lõbusa monoetendusega #aastaema.
Toetajad
Riigiasutused informeerisid Eesti hetkeseisust, nõustasid taotluste ja aruannete teemal ning tutvustasid lühidalt oma tööd ka väliseesti kogukondadega.
Üritust toetasid Eesti Keele Instituut, Berliini Suursaatkond ja EÜSL. Ürituse peakorraldaja oli EÜSL Hamburgi Eesti Kool eesotsas juhataja Kristi Grünbergiga. Tiimi kuulusid Triin Engelke, Karin Hiir, Kaur Kask, Kaupo Kitsing, Reet Meyer, Anu Schepke, Ave Vals ja Sigrit Vetter. Fotograafideks olid Rebekka Meyer ja Sigrit Vetter. Linnaekskursioonidega ja avamise raames aitasid kaasa Riina Leminsky ja Janika Truumees.
Arvamusi emakeelepäevadest
Maris Vaher, Eestikeelse Hariduse Selts, Eestikeelne kogudusetöö Pereklubis Sipsik, Eesti Suursaatkond Soomes referent: „Kuigi ma tean, et meie olemegi need, kes välismaal elavate eestlaste eesti keele ja kultuuri püsimise eest järjepidevalt oma vabast ajast tegutsevad, on see alati natuke jälle nagu üllatus. Suur maailm saab kuidagi pihu peal kokku, ma näen meid ja saan rääkida silmast silma. Juba iseenesest see loob sooja ja oodatud tunde, sest meil on nii suur ühine mõistmine.
Ja Hamburgis olime me ka väga hästi hoitud. Ei olnud vaja tegeleda muuga, kui keskenduda tutvumisele, ammutamisele, loomisele ning jagamisele. Minu jaoks oli korraldus väga põhjalik, detailne ning selge. Mingil põhjusel ei ühendunud minu telefon kohaliku internetivõrguga, kuid vaatamata Google Mapsi puudumisele jõudsin ma tänu väga headele juhenditele lennujaamast kenasti hotelli.
Ma tänan huvitava ja väga inspireeriva Ervini eest. Tema info toetab väga palju ka minu tunnetust lapse arengu osas. Nüüd sain juurde palju tööriistu, et veelgi vägevamalt läheneda. Selle loengu kasu kandub edasi mitmele õpetajale Pereklubi Sipsikus, kellele seda infot õhinaga jagan. Ja aitäh ka teiste ettekannete eest – teemad on väga aktuaalsed ning ülemaailmsed. Mida rohkem ning efektiivsemalt seda teavitustööd teha, seda kiiremini jõuame ehk ka probleemide loetlemisest lahenduste ja tegudeni.
Miks – just selle pärast, et meil on vaja kätte saada see vanem, harida teda ja anda emakeeles tööriistu teadlikkuse kasvatamiseks lapsevanemluse erinevatest tahkudest. See on see ennetustöö, mis lõpuks säästab lapsi paljudest vaimsetest probleemidest.
Olen küll aastast 2012 tegelenud väliseestlasena erinevate huviringide vedamisega Soomes just lastele, kuid nüüd mõned aastad tagasi jõudnud pigem noorte ja lapsevanemate/õpetajate koolitamiseni. Miks – just selle pärast, et meil on vaja kätte saada see vanem, harida teda ja anda emakeeles tööriistu teadlikkuse kasvatamiseks lapsevanemluse erinevatest tahkudest. See on see ennetustöö, mis lõpuks säästab lapsi paljudest vaimsetest probleemidest.
Läbi laste jõuab vanemateni ja läbi vanemate lasteni. Ja meie õpetajatena pääseme neile ligi – meil on suur vastutus ning me ei tohi seda võimalust ignoreerida. Seega on äärmiselt oluline, et sellised koosviibimised jätkuksid, kuna me saame üksteise kogemusi kuulates ise inspiratsiooni, julgust, kinnitust.
Eesti on palju suurem kui Eestimaa. Kui tahame terveid ja ühiskonnas hästi hakkama saavaid kodanikke, siis on meil võimalus seda kõike toetada. Üheskoos. Ning selle kõige juures suurendame me inimeste hulka, kes oskavad erinevatel tasemetel kasutada eesti keelt või vähemalt mõistavad osaliselt seda kultuuriruumi. Me anname oma tegevusega perede juurtele tugevust. Väga lihtne on suuremas domineerivas kultuuriruumis kaotada oma enesetunnetus. Oma tegevusega ei hoia me mitte ainult keelt ja kultuuri, vaid ka vaimset tervist, sest varem või hiljem hakkab inimene oma elus endale rohkem otsa vaatama – kes ma selline ikkagi olen. Ja kui juured on tugevad, püsivad need männid igas tormis.
Aitäh igale teie tiimi liikmele, see oli suur töö ja te tegite seda väga hästi!
Plusspunktid kommibaari ja limonaadivaliku eest!“
Anne Ribelus-Jokela, Lakotarno Põhikool, Soome:
„Väga meeldisid! Korralduslik pool oli eeskujulik. Kogu aeg oli laud kaetud. Ruumide ja asukohtade valik oli väga hea ja esinejad huvitavad. Eriti meeldis mulle Ervin Laanvee kaasav esinemine. Meelelahutuslik pool pakkus kultuurielamusi erinevatele maitsetele. Reedeōhtune klaverikontsert, laupäevane humoorikas monoetendus, kohtumine lastekirjanikuga justkui aasta ema teema jätkuks ja suurepärane sümfooniakontsert võrratus Elbphilarmoonias Paavo Järvi juhatusel – nii palju kosutavaid elamusi ühe nädalavahetuse jooksul!
Ja mis peamine, üleilma eesti keele õpetajate võrgustiku koos olemine, mõtete- ja energiavahetus, silmast silma kohtumine! Rõõm oli suur!
Ning samuti tänutunne eestipoolse tõelise huvi ja toe osas väliseesti eesti keele õpetajate tegevuse vastu. Pärismaalane või välismaalane või välismaa pärismaalane? See on küsimus. Ikka samamoodi edasi! Suur tänu!“
Mari-Liis Kivioja, Luksemburgi Eesti Kool:
„Kummardus ja pikk pai korraldajatele! Aitäh Eesti riigile läbi EKI, HTMi ja VMi meid toetamast! Olid huvitavad loengud, südantliigutav kontsert, meeleolukas stand-up ja loomulikult olulised omavahelised kontaktid ning vestlused.“
