Selle uuenduse peamine eesmärk on hõlbustada nende isikute olukorda, kelle reisidokumendid on välismaal viibides kadunud, varastatud, hävinud või aegunud. Praeguse korra järgi peab abivajaja minema isiklikult Eesti saatkonda või aukonsulaati, et saada tagasipöördumisdokument või tagasipöördumisluba, millega saab tagasi Eestisse reisida. Sageli võib lähim Eesti esindus asuda kaugel, mis nõuab täiendavaid rahalisi kulutusi ja aega. Videokõne teel toimuv isikutuvastus võimaldab säästa neid kulutusi, pakkudes samas turvalist ja usaldusväärset lahendust.
Videokõnesid teostavad ainult konsulaarametnikud, kasutades välisministeeriumi turvalist tarkvaralahendust, mis on juba kaks aastat edukalt kasutusel olnud.
Uue süsteemi kasutamiseks peab taotlejal olema internetiühendus ja nutiseade, mille abil saab videokõnet teha. Pärast edukat tuvastamist saadetakse vajalikud dokumendid taotlejale kullerposti teel. Postikulud katab taotleja ise, lisanduvad ka tavalised riigilõivud: 20 eurot kadunud või varastatud dokumendi eest, 45 eurot välismaal sündinud kuni üheaastase lapse jaoks esmakordse dokumendi väljastamise ja 100 eurot aegunud dokumendi eest.
Videokõnesid teostavad ainult konsulaarametnikud, kasutades välisministeeriumi turvalist tarkvaralahendust, mis on juba kaks aastat edukalt kasutusel olnud. Videosilla kaudu ei hakka tagasipöördumisdokumenti ega tagasipöördumisluba väljastama Eesti aukonsulid.
Uuendus on eriti oluline reisijatele, kes viibivad kaugetes ja eksootilistes riikides, kus puuduvad Eesti saatkonnad ja aukonsulid ning kus pole esindatud ka ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik. Selliseid riike on maailmas praegu 25, sealhulgas Afganistan, Cooki saared, Kiribati, Maldiivid, Mikroneesia ja Nauru.
Kuidas uus süsteem toimib?
Uue süsteemi kasutamiseks peab taotlejal olema internetiühendus ja nutiseade, mille abil saab videokõnet teha. Välisministeeriumi konsulaarametnik korraldab videokõne, mille käigus kontrollitakse taotleja isikut samamoodi nagu see toimuks saatkonnas kohapeal. Videokõne ajal peab taotleja reaalajas midagi tegema, näiteks tõstma käe või pöörama end küljega, et välistada eelsalvestatud video kasutamine. Kui isikusamasus on tõendatud, vormistab konsulaarametnik tagasipöördumisdokumendi või -loa ja saadab selle taotlejale kullerposti teel.
See tähendab, et kõik videokõned on turvalised ja kaitstud võimalike küberohtude eest.
Kui videokõne kvaliteet ei ole piisavalt hea või kui konsulaarametnikul tekib kahtlus taotleja isikusamasuses, on ametnikul õigus dokumendi väljastamisest keelduda. Sellisel juhul peab taotleja siiski minema saatkonda või aukonsulaati.
Videokõne teel tuvastamise süsteem vastab kõikidele turvanõuetele ja andmekaitse standarditele. Välisministeerium on taganud, et videokõnesid teostatakse tarkvaralahenduse kaudu, mis on sertifitseeritud ja vastab OWASP ASVS standardile (Open Worldwide Application Security Project Application Security Verification Standard). See tähendab, et kõik videokõned on turvalised ja kaitstud võimalike küberohtude eest. Konsulaarametnikud, kes videokõnesid teostavad, on saanud vastava koolituse ning neil on selge juhend, kuidas tagada isikutuvastuse protsessi usaldusväärsus ja turvalisus. Kui konsulaarametnikul tekib kõne ajal kahtlus taotleja isikusamasuses, on tal õigus keelduda ajutise reisidokumendi väljastamisest ning nõuda, et taotleja ilmuks isiklikult saatkonda või aukonsulaati.
