Kui kohalolijad olid omaste ja tuttavate hauaplatsidele lilli asetanud ja kodunt kaasa toodud aiatoolides sobivad istekohad leidnud tervitas pastor Andres Rebane kõiki, teatades, et kuna laulmine pole veel lubatud, isegi õues, laulab koraale Kaili Vesik luterikoguduse orelimängija Cindy Leungi eelnevalt salvestatud muusika saatel. Alguslauluks oli „Rändaja, jää seisatama“ (KLPE#1480). Algussõnade ja alguspalve järel aitasid pühakirja lugemisega kaasa kolme koguduse liikmed: Psalm 90:1-6, 10, 12 luges Anne Tork luterikogudusest, 1 Peetruse 5:6-11 luges Alar Suurkask õigeusukogudusest ja Johannese ev. 11:21-26 luges Anne Lepik baptistikogudusest. Sellele järgnes üldlaul „Kalla, kallis Isa käsi“, seekord saatis Kaili laulu Aarne Tork kitarril.
Pärast südamlikku jutlust pastor Andres Rebaselt toimus lahkunute mälestamine. Sel aastal lisas erilise etteaste Eesti Kultuuriühing Kanadas (EKÜK) juhatuse liige Lilian Olljum, kes luges ette EKÜK presidendi Erik Kõvamehe eelnevalt kirjapandud mõtteid. Oma sõnades mälestas Erik ,,eraldi ka neid, kes küüditati Eestist suurküüditamisel, mis leidis aset 14. juunil 1941, 80 aastat tagasi“. Erik rõhutas ajalooliste sündmuste mäletamise tähtsust, et mitte lasta sarnaseid sündmusi tulevikus juhtuda. Pärast pastor Rebase mälestuspalvet ja Kaili lauldud lõpulaulu („Oh, kui helde on me Jeesus“) kõndisid luterikoguduse esinaine Mari Kaul-Rahiman ja koguduse abiesimees Aarne Tork mäenõlval asuva risti juurde ja asetasid Valve Värtina poolt korraldatud imekauni pärja risti sambale. Pärjal oli lint sõnadega We Remember June 14, 1941.
Kõik kes tulid, tundsid rõõmu sellest, et said taas koos olla ja üheskoos mälestada meie hulgast lahkunuid nii Vancouveris kui ka Eestis ja mujal maailmas. (AT)
