Vardo Rumesseni õhutusel sai Maajast ka kammerlaulja, kelle esituses on lausa esmaettekandes kõlanud mitmed eesti klassikalised vokaalkammerteosed. Mäletan ühte ilusat kontserti Hüpassaares Mart Saare 100. a juubeli raames, kus Maaja esitas Saare laule ja rahvast oli niivõrd palju, et enamik publikust kuulas kontserti läbi avatud akende talu õues. Mäletan hästi ka Rudolf Tobiase ballaadi “Sest Ilmaneitsist ilusast” esitust Tobiase juubelil ja hiljem ka Riia konservatooriumi suures saalis. Maaja esituses kõlas ballaad säravalt ja tundevarjundirikkalt. Kuulajad olid hämmingus – kas see on tõesti Tobiase laul?! Pole varem kuulnudki! Seda ei saanudki varem kuulata, sest ballaad kõlas Maaja Rumesseni esituses esmakordselt. Tema esituses on see ka plaadistatud. Siia võiks veel lisada Eduard Tubina, Peeter Süda ja Eduard Oja laulude esmaettekanded. 1980. a ETV kontserdistuudios kõlas Maaja esituses Eduard Oja tsükkel “Talveöine”, kus teda saatsid Mati Kärmas viiulil, Toomas Tummeleht tšellol ja Vardo Rumessen klaveril.
Linda Sauli lauluklassi lõpetamise järel asus Maaja tööle Estonia teatrisse, kus peale kooritöö olid tal kavas ka värvikad kõrvalosad operettides ja ooperites – Offenbachi “Rüütel Sinihabemes”, Britteni ooperis “Me teeme ooperit”, Vinter-Raudmäe “Pipi Pikksukas” ja Tubina ooperites “Reigi õpetaja” ning “Barbara von Tiesenhusen”. Maaja esinemisi on jäädvustanud ka Eesti televisioon – nii saime juubeliõhtul nautida Maaja esinemisi ka ekraani vahendusel. Koju jõudes nautisin Tiina Sildre kaunist plaadikujundust, mis inspireeritud Botticelli maalist “Veenuse sünd” ja Vardo Rumesseni meisterlikku klaverimängu, millele andis seekord erilise tähenduse see, et plaat on pühendatud Maajale.
Sirje Vihma-Normet
