Oli kunagi Kiideva mees Bärni, ristitud Bernhardiks (näitab, ku vana ta oli), kellest tuleb lihtsalt jälle kirjutada. Süstis mulle kalastamisehuvi sisse. Ei Bärni saand teisiti. Siia mandrile sattudes sõja järel oli tema plats paadis, ritv käes, loits olemas, et tule kalake. Tule kalake! Uhhaa oli alati selline, mis viis keele alla.
Bärni põle aastaid inämp meie hulgas. Käisin kalal pärast küll, aga see polnud sama. Ku krõpsti tehti naeratusega lahti õllepudel enne aovalgustki, olid jah sellised ajad, pidi pudeliavajaga liikuma. Mis aga neid kalalkäike lõbusaks tegid, olid Bärni lood. Kuda tema elus oli leida, et saab elu kõrvalt tsipa viilida. Kalale minnes.
Ta lõpp siin ilmas oli riigi poolt kuidagi sunnitud. Mõtlen siin ta elutee katkemist. Süda läits. Seda tiivustas kodukaotusele otsa teadmine, et pidi litsentsi võtma, et kalale saaks minna. Ta ühmas, mis lits ma olen, et vajan äkki papreid. Vihmauss konksu, ridvaga nati mängimist ja ongi kik.
Kut lubasin juttu. Parimad Bärni suust olid need, milledes ta inetut sõna ei ütelnu. Kuulasin ja õppisin. Olime paadis, Muskookas, sääl ikka parim püük, ahvenaid oli, aga just havi oli meie huvides. Parimpat kalasuppi põle ku haug on kardlite ja põrknatega, sibulatega mõnda aega podisenu, pisut tilli ja küüslauku, porulauku, lisaks, ahh! annan kik saladused ära!
Bärnile ei meeldinud ajad siis, ku riik otsustas, et pidime lubadega kalale minema. Ta rääkis oma Läänemaa minevikust. Et mis paprid? Mine ja püüa. Ei riik siis aidanud vaeseid nigu siin. Mine ja otsi ise süüa. Kas õngenööriga või muidu metsast. Nii olid asjad siis.
Mu arust tema parim kalamehejutt oli see.
Kere hele. Kodus põlnd süüa. Isa rindel. Bärni läks kalale. Noore poisina. See oll’ inämp ku sada aastat tagasi. Et koju tuua, mida saaks. Sattuski ridva otsa pirakas. Võitlus meremürakaga olevat olnu päevade pikkune, ku uskuda. Aga lõpuks sai paati, ning õeraasuke ja vennakesed said mitu päeva jälle süüa.
No vot. See, kas õige või mitte, lugu on selline, mis kinnitab fakti. Et ellujäämine on meie rahvale olulisem ku mingi paber, mida määrab valitsus, mis ei tea ..….i Noh, ei ütle, mis sõna tuli Bärni mõjul.
Niipaljukest küll. Ku suur suvi on käes, tahtmine olla looduses, õngeritv käes, isegi valitsusele on mõned tõsised tollarid makstud õiguse saamiseks, et ehk näkkaks, siis vana Bärni põle sugugi kaugel. Eeskujuna. Nigu peaks.
