Tuginedes hinnatavatele kriteeriumidele on ettenähtud marsruudil kõige väiksem negatiivne mõju kõigile asjaosalistele. Raudtee ja terminalide tehnilised lahendused töötatakse välja aastail 2016–2019. Kogu Rail Balticu valmimistähtaeg on aasta 2025.
Reisijaterongi liikumiskiiruseks on ette nähtud 240 km tunnis. Nii jõuaks Tallinnast Pärnusse vähem kui tunniga ja Tallinnast Riiga umbes kahe tunniga. Kui soovitakse aga reisida Tallinnast Leetu või Poola, siis peab olema valmis neljatunniseks reisiks, nii kaua sõidab praegu buss Võrust Tallinna.
Kui te ei tea, miks olemasolev raudteetrass ei sobi Rail Balticule, siis allpool on mõned põhjused. Olemasolev raudteetrass vajab pidevaid investeeringuid, et tõsta sellel sõidukiirust, ja need oleksid suuremad, kui on uue trassi ehitamine. Muuta tuleks olemasoleva raudteeliini signalisatsioonisüsteemi, õgvendada tee sirgemaks, ümber tuleks ehitada elektrisüsteem jne. Samuti tuleb arvestada seda, et juhul kui trass läbiks Tartu ja Valga, ei oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu rahastust samal baasil ja sama suures ulatuses kui praegu.
Kui ma loen, kui palju kruusa ja mulda vajab Rail Balticu trass ja et seda ei jätku meil Eestis, vaid me peame seda sisse vedama, siis tekib mul küsimus, kas meil oleks mõttekam ehitada Rail Baltic viaduktile. See lahendaks palju probleeme – viadukti alt läheksid läbi maanteed, aga ka loomad pääseksid läbi, ning viadukt läheks otse üle mitmete soode, mis tee peale ette jäävad.
Erilahendused on tehniliselt võimalikud, kui on olemas piisav põhjendus ja positiivne efekt, mida ei saavuta väiksemate kuludega. Viadukti ehitamine on tehniliselt märksa keerulisem ja neli-viis korda kallim. Kuigi viadukt väldiks mõnesid negatiivseid mõjusid keskkonnale, toob see endaga kaasa uusi probleeme. Näiteks täiendavad ohud hooldustöödega, mürasaaste levik, päästetööde raskendamine jms.
Ma ei tea, kas Rail Balticu mõte on hea või mitte. Vanuse kasvades hakkan kohe vastu kõigele uuele. Aga olen kindel, et meile tuleb kasuks hea raudteeühendus muu Euroopaga. Aga olen ka kindel, et eelistama peaksime kohalikku rongiliiklust, kui me soovime päästa elu maapiirkondades. Samas ei pea üks välistama teist. Mõlema rahastus on erinev. Aeg näitab, mis on õige. Argument, et raudtee jagab Eesti pooleks, kehtib rohkem sel juhul, kui raudtee läheb läbi Tartu, mitte läänekallast pidi läbi Pärnu.
Viido Polikarpus