Vincent van Gogh (30.03.1853-29.07.1890) on üks ajaloo mõjukamaid kunstnikke. Oma lühikese elu jooksul (suri vaid 37-aastasena) võitles ta vaesuse ja vaimse tervise probleemidega ning saavutas tunnustuse alles pärast surma. Ta tõi maalikunsti enneolematu emotsionaalsuse, värvide jõu ja isikliku eneseväljenduse. Kui paljud tema kaasaegsed püüdsid kujutada maailma realistlikult, siis Van Gogh kasutas värve ja pintslitõmbeid just sisemiste tunnete edasiandmiseks – näiteks rahutuse, rõõmu, üksinduse või lootuse väljendamiseks. Tema julged värvikontrastid ja dünaamiline maalimisstiil mõjutasid tugevalt hilisemaid kunstisuundi. Oma lühikese elu jooksul lõi ta üle 2000 kunstiteose, 900 maali, 1100 joonistuse ja visandi. Suurem osa tema loomingust valmis kümne viimase eluaasta jooksul – keskmiselt sündis uus teos iga 36 tunni järel. Van Gogh’i sõnul on hea pilt võrdväärne hea teoga. Ta nägi maalimist unes ja ütles, et maalis seejärel oma unenägu. Oma tuntud maali „Tähisöö“ kohta on ta öelnud: „Ma ei tea kindlalt mitte midagi, aga tähed panevad mind unistama.“
Näitus algab füüsilise galeriiga: rekonstrueeritud õlimaalid, skulptuurid ja kolmemõõtmeliseks elustatud lõuendid viivad külastajad Van Gogh’ loomingu südamesse. Võimalik on siseneda tema magamistuppa, lugeda tema isiklikke kirju ja tutvuda erakordse kunstniku erinevate eluetappidega.
Photo gallery
Fotod: Mailis Sütiste-Gnannt
Seejärel saab 360° multimeediasaalis lõõgastuda lamamistoolidel ja lasta mõtetel lennata Van Gogh’ liikuvaid maale imetledes. Virtuaalreaalsuse kogemus asetab külastaja sõna otseses mõttes Van Gogh’ universumi sisse. Saab kõndida kohvikuterrassil, uidata kollastel viljapõldudel, vaadata öist tähistaevast – lihtsalt kunsti sees kulgeda.
Lõpuks on soovijatel võimalik läbida VR virtuaalreaalsuse tuur, mis toimub eraldi ruumis prillidega, kas eesti või inglise keeles.
Olles ise külastanud Prantsusmaal Auvers-sur-Oise’is Vincent van Gogh’ majamuuseumit, ringi jalutanud sealsete viljapõldude vahel ja linnakese tänavatel, kus paljud kunstniku maalid on sündinud, oli ka sel näitusel tõeline elamus taas kord selle väga ainulaadse kunstniku omapärases maailmas ringi kulgeda.
Tänapäeval peetakse Van Gogh’i mitte ainult geeniuseks, vaid ka kirglikkuse, haavatavuse ja loomingulise vabaduse sümboliks. Tema maalid on väljas maailma suurimates muuseumides ja miljardid inimesed tunnevad need kohe ära. Van Gogh’ elulugu räägib kinnisideest, üksindusest ja usust, et värv ja emotsioon suudavad tabada midagi tõelist inimeseks olemisest. Just see pinge võitluse ja ilu vahel teeb tema loomingu nii unustamatuks.
Olles ise külastanud Prantsusmaal Auvers-sur-Oise’is Vincent van Gogh’ majamuuseumit, ringi jalutanud sealsete viljapõldude vahel ja linnakese tänavatel, kus paljud kunstniku maalid on sündinud, oli ka sel näitusel tõeline elamus taas kord selle väga ainulaadse kunstniku omapärases maailmas ringi kulgeda. Kes Tallinnas, soovitame südamest seda näitust külastada, kus on väljas Van Gogh’i kõik tuntumad maalid: „Tähisöö“, „Päevalilled“, „Iirised“, „Nisupõld varestega“, „Kartulisööjad“, „Kohviku terrass õhtul“, „Tähistaevas Rhône’i kohal“, „Magamistuba Arles’is“, „Õitsev mandlipuu“, „Autoportree sidemes kõrvaga“.
