Ansambli “Vinland” poeet-helilooja-laulja, prantsuse keeles chansonnier, kannab eestipoolset nime Juhani Jaeger. Ta kirjutab ilmekalt nii armastusest kui loodusest. Ühel hilisemal heliplaadil (2013) nimega “Vinland – päikeselaigumees”, on tema looduselaulud “Öö hääl” ja “Iiriste aed” mind kandnud kodumaa igatsuseni ja olen hakanud nende helinditega kaasa laulma maanteel Torontosse. Kui “Öö hääl” on minu jaoks praegune lemmiklaul, pean “Iiriste aeda” rohkem kui lauluks; see on maaling. Saatemuusika stiil ja tempo on kaasaegne —linnapoolne rokk pigem kui kantri. Kui see minule alguses polnud just omane, sain sellest kiiresti üle.
Olen “Päikese” CDd kinkinud noorematele, eriti pereliikmetele, kuna plaadil kajastuvad selgelt arasaadavad silbid ja sõnad. Et peaaegu eesti keele kursus. Veel üks pluss! Supervõluvana kostab plaadil aeg ajalt värviandev naishääl. Triinu Taul on haritud ning tuntud vokaalesineja, kelle hääl võib isegi sõltuvust tekitada. Tahaks teda ikka ja jälle kuulda.
Heliplaat, mis ilmus küll juba aastal 2013, on aasta-paar tagasi saanud lisandina uuema tõlgenduse. See tähendab, et vähemalt viis pala nüüd kostavad ka inglise keeles ja kaks isegi venekeelses versioonis, mida Juhani samuti valdab ladusalt. Minu silmis järelväljaanne, nimega “Ambitious”, müüb end poole hinnaga, aga demonstreerib erksalt, millega on hakkama saadud. On väärt omada – kas või võrdlemiseks – mõlemad CDd koos. Kui mitte Estore’ist, siis nende ridade kirjutaja kaudu. Loodetavasti ka Eesti Majas rahvajõulupuul.
Juhaniga teevad CD-del koos tublit tööd sõbrad, kes moodustavad ansambli, peamiselt Ott Kaasik ja Kristjan Priks, mängides, lauldes, muusikat seades. Kaasa on haaratud ka muusikud Lauri Lüdimois ja Kaarel Liiv.
Olen Juhanit isiklikult kuulnud solistina vaid kord Tartus, olgugi et Juhani ja Vinlandi etteastete arv nii Eestis kui mujal Euroopa riikides on suurearvuline. Tookordne esinemine toimus mõned aastad tagasi Tartu Jaani kiriku “tornis”, kus ta tihti korraldab esinemisi.
Andres Raudsepp