Subscribe Menu

Visiooni vajadusest

Kanada värske peaminister Mark Carney, esimene selline, keda pole kunagi parlamenti valitud, kuulutas pühapäeval välja üleriiklikud valimised. Teadagi lootuses, et mesinädalate efekt, mis tihti juhtub uue erakonnajuhiga, tagab ka valijate toetust.

Kanada päevikust
Foto: Patrick Hodskins

Et poliitikas võib, eriti tänapäeva sotsiaalmeedia tohutu mõjuga, olukord üleöö muutuda, pole sugugi üllatuseks ning on otsuse taga. Nädalaga tõusid endise peaministri Justin Trudeau ajal väga ebapopulaarsed liberaalid gallupite järgi opositsioonipartei – konservatiividega – toetusarvudes võrdseks. Mitme küsitluse järgi isegi neist ette.

Gallupite tulemused näitavad muidugi seda, kuidas ja milliseid küsimusi esitatakse. Riikliku ringhäälingu CBC võrgulehe järgi, kus leidub oluliste rahvaküsitlusfirmade tulemuste kokkuvõte, oleks ehk kõige erapooletum viis läheneda valijate arvamustele. Ka üleriikliku ning kõige tasakaalukama, paremtsentristliku Globe & Maili arvamuslugude järgi ning ilmunud lugejakirjade põhjal võiks leida, et liberaalid võivad aprillikuu viimasel esmaspäeval isegi enamusvalitsuse luua. Mida möödunud aasta lõpul poleks osanud keegi ette kujutada.

Magusa irooniana on Freeland, kes kandideeris samuti peaministri kohale, Carney kauaaegne sõber nende Edmontonis elamise päevilt. Carney on isegi Freelandi poja ristiisa.

Carney peab tänama endist rahandusministrit, asepeaministrit Chrystia Freelandi. Kui Trudeau päris ülbelt tagandas Freelandi nendelt kohtadelt, keeldus viimane ministrina jätkamast, viies pööriseni, mis sundis Trudeau’d kohalt tagasi astuma. Magusa irooniana on Freeland, kes kandideeris samuti peaministri kohale, Carney kauaaegne sõber nende Edmontonis elamise päevilt. Carney on isegi Freelandi poja ristiisa.

Isegi kui poolehoid liberaalidele kasvab tänu arvamusele, et ta on ainus, kes oskab vastu hakata praeguse maailma kaootilise olukorra tekitajale Donald Trumpile, peaks valija oma otsust kainelt kaaluma. Sest nagu Eesti Elu juhtkirjas hiljuti (nr 10, 14. märtsil) sai rõhutatud, pole Carney tingimata sangarlik särav rüütel, vaatamata ta haridusele ja kogemustele panganduses. Sellest edasi allpool, kuid enne tuleks rõhutada, kuidas Carney on viimaste päevade jooksul hõivanud oma peamise oponendi Pierre Poilievre seisukohti.

Carney, kes alles mullu toetas süsihappegaasi vähendamiseks, sellega globaalse soojenemise vastu võideldes loodud riigilõivu, on selle nüüd tühistanud. Paras volte-face – täielik kannapööre. Lõivu eemaldamine oli Poilievre platvormi võtmeks. Siis tühistas Carney Trudeau valitsuse põhivarakasumi realiseerimise maksu tõusu, mida Poilievre samuti lubas investeerijate huvides nullida. Kuna osa praegusest maailma majanduskaosest on börsil aktsiate väärtuste markantne langus. Ning viimaks on mõlemad poliitikud lubanud keskklassi tulumaksu vähendada. Konservatiivid rohkem kui liberaalid.

Poilievret võib mitmeti võrrelda Trumpiga. Kanada konservatiiv läheneb populistlikult ja tihti ebaviisakalt oponentidele. Kuid huvitav on tõdeda, et ka Carneyl on sarnasusi ameeriklaste arrogantse autokraadiks kujunenud presidendiga. Kaaluksime möödunud reedel National Postis ilmunud Michael Taube’i pikemat kirjutist, milles ta keskendub Inglismaal avaldatud arvamuslugudele ajal, kui Carney oli inglaste riigipanga kuberner ehk tegevjuht.

Sealne peavoolumeedia, nii vasakpoolsed kui parempoolsed väljaanded, on olnud Taube’i järgi otsekohene Mark Carney kohta. Taube vihjab samale vasakpoolse The Guardiani majanduskolumnist Larry Elliotti sulest ilmunud arvamusloole kui Eesti Elu juhtkirjas kahe nädala eest. Lisades detaile, mis juhtkirja ei mahtunud. Nimelt seda, et Carney peab alati ennast targemaks kui talle alluvaid, ei talu iseseisvaid arvamusi. Mida ta kinnitab raevukate pursetega. Elliott kirjutas, et Carney võis olla lausa vulkaaniline. Nagu ka Trump.

Taube toob siis esile parempoolse Daily Telegraphi kolumnisti Matthew Lynni kirjutise. Lynn leidis, et Carney reputatsioon, kuulsus oli kõvasti ülepakutud. Nendel kaheksal aastal, kui ta juhtis peapankurina inglaste majandust, oli Carney keskpärane kuberner, vahel isegi loid, ükskõikne. Pettumuseks, läbikukkunud kohal, arvamus, mida Lynn kinnitas faktiga, et Carney ajal, mil tuli Brexiti mõjudega toime tulla, tõusis Inglismaal inflatsioon 11%-ni – kaks korda suurem kui Prantsusmaal. Kõige huvitavam oli Lynni kokkuvõte: Carney on enesekeskse, eemalhoidva globalisti epitoom, kokkuvõtlikult elitistlik tehnokraat, kes oskab ennast ülepakkuda, kiita, kuid mitte tulemusi tuua.

Karmid sõnad. Sellega ei pea tingimata leidma, et peaministrina Carney ei suudaks ehk kõige olulisema väljakutsega toime tulla. Milleks on Trumpi ähvarduste taustal riiki ühendada. Trump respekteerib tugevaid ja haritud inimesi. Carneyl on Harvardi, siis Oxfordi haridus, viimases majandusmagistri kraad. Poilievre aga astus üliõpilasena poliitikasse, tal puuduvad praktilised elukogemused.

Hea otsus oli nimetada François-Philippe Champagne rahandusministriks. Champagne oskab ennast maksma panna, on rahaga kodus, oluline omadus Trumpi tariifide ähvarduse taustal.

Tuleb oodata erakondade juhtide teledebatte, jürikuu 16. ja 17. päevadel. Carney kiituseks saab hetkel leida, et ta esimene ministritekogu, kabinet on märksa väiksem kui eelkäijal. Ning et olulised ministrid on ikka olemas, eriti välisminister Mélanie Joly ja rahvusvahelise kaubanduse ministriks nimetatud Dominic LeBlanc. Ristipoja ema Freeland on aga alandatud transpordiministriks. Hea otsus oli nimetada François-Philippe Champagne rahandusministriks. Champagne oskab ennast maksma panna, on rahaga kodus, oluline omadus Trumpi tariifide ähvarduse taustal.

Globe & Maili toimetuse kolleegium aga tundis esmaspäeval juhtkirjas muret, et kuigi kanadalaste peamiseks hirmuks on see, kuidas saab riik säilitada iseseisvust ja vabadust Trumpi ähvarduste taustal, pole esitatud visiooni selles suunas. Praegu on poliitikutel väga hea võimalus haarata sellest ängist, hirmust kinni, on võimalus tugevdada riiki tuleviku nimel. Tuleks eemaldada provintsidevahelisi siseriiklikke lõive ja tariife. Tuleks keskenduda maapõuevarade efektiivsele ja tulutoovale ekspluateerimisele. USA pole ainus turg, on kujunenud teatud rahulolev sõltuvus, et USA on peamiseks turuks kaupadele, peamiseks kaitsejõuks riigi turvamisel. Tuleks suunata rohkem raha Kanada kaitseväele. Häbiväärselt ei täida Kanada oma NATO liikme majanduslikke kohustusi, kaitsevägede tehnika on aegunud.

Kanada Sõjamuuseumi pea-ajaloolane Tim Cook kirjutas hiljuti olulise raamatu The Good Allies. Alapealkirjaks kuidas USA ja Kanada erakordne koostöö viis võiduni Teises maailmasõjas fašismi üle. Aga kui Vahtralehemaa kodanikud loodavad, et nelja aasta pärast on riik tugevam, julgem ja olulisem maailmalaval, siis ei jää muud üle kui nõuda sellist visiooni. Kas Mark Carney on selleks õige inimene, on väga vara ütelda. Kas tuleb Trudeau 2.0? Kas Poilievre suudab selgemalt esitada oma nägemust valitsusjuhina? Järgmised neli nädalat on väga olulised. Pole liialduseks, et Kanada 45-ndad valimised on ehk kõige tähtsamad riigi ajaloos.

Read more